Ajakaja: “Näpp herilasepessa!” (2)

Olen juba mõnda aega jälginud, mis toimub eesti massimeedia kommentaariumis. Seal hulgas olen ka Oma Saare kommenteerijaid vaadelnud, vahel ka oma nime all seal kommenteerinud.

Aga seda lugu inspireerisid anonüümsed õelad kommentaarid, mis tulnud Oma Saare uudisele uuest uudistejuhist. Neid ei olnud palju, kuid piisavalt, et tekitada nördimust. Tundsin selgelt, et need solvasid ka mind, kuigi neis polnud minust isegi mitte kaudses mõttes juttu…

Mõtlesin kaua, et miks need mind ärritasid, miks solvumistunde tekitasid. Ja paar päeva tagasi oskasin oma ärritumise sõnadesse panna… Ma solvusin sellepärast, et neist õhkus kurjust ja nende sisus polnud midagi, mis elu edasi viiks. Need olid viha täis ja seetõttu täiesti kasutud, mõttetud. Ja see ongi kõige solvavam, et inimene formuleerib sõnaks mingi mõtte, ütleb selle välja, kuid ei analüüsi… On kaks eri asja, kas õelalt salvata või analüütiliselt kritiseerida.

Ja mind tõesti solvavad sellised õelad anonüümsed nähvajad, need tekitavad minus viha ja solvumist ja ma tahan kohe vastu nähvata. Ja ma arvan, et sedasi pole ainult minuga, usun, et enamikul tekib selline reaktsioon. Ka neis, kes ise seda õelust külvavad ja sõnadeks seavad.

Sõnast sünnib sõna ja maailm saab vastikut tigedust täis. Ja paraku ongi olukord täna selline, et intellektuaalne avalik ruum me ümber on vastikut õelat mölinat täis, mis mürgitab me meeli ja mõtteid. Kuskilt lugesin kunagi ühe mõttetera: “Iga vihane minut meie elus jätab meid ilma igast õnnelikust 60 sekundist.” …

Olen ka seda mõelnud, et millest selline asi alguse saab. Ja miks me iseennast karistame end nendest õnnelikest hetkedest ilmajätmisega? Jah, mingi hulk kurjust tuleb võib-olla sellest, et me piisavalt ei analüüsi, kuid kas ainult? Äkki on meil ka väga must-valge maailmavaatamine?

Äkki me ei näe seda emotsioonide-kogemuste-teadmiste-arvamuste värvispektrit, mis musta ja valge vahele jääb? Kuid maailm me ümber ei ole ju nii mustvalge. Vaadake aknast välja – seal on ka muid värve: kollane ja kuldne näiteks, vahel, kui päike paistab… ja natuke sinist, kui pilk taevasse suunata… Ja ka kõik see on oluline!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)