Juulis ööbimiste arvu langus peatus

Juulis ööbimiste arvu langus peatus

 

Statistikaameti eile avalikustatud andmed näitavad, et möödunud aastaga võrreldes on ööbimiste arvu langus Saare maakonna majutusasutustes peatunud. Rõõmustav asjaolu on seegi, et Soome turistide registreeritud ööbimiste arv on stabiliseerunud.

Turismi kõrghooajal juulis registreerisid Saare maakonna majutusettevõtted ligi 51 000 ööbimist, mis on 15,6% vähem kui eelmisel aastal sama ajal. Kui võrrelda seda näitajat aga varasemate kuudega, selgub, et juulis oli ööbimiste arvu langus mullusega võrreldes kõige väiksem. Suurim langus leidis aset kevadkuudel: märtsis, aprillis ja mais (vt joonis 1).

Soomlasi pea sama palju

Heaks ja lootustandvaks märgiks võib lugeda ka seda, et meie majutuskohtades ööbinud Soome kodanike arv pole sel aastal turismi kõrghooajal kahanenud.
Soomlased on jätkuvalt suurim meie majutusasutuste teenuseid kasutanud välismaalaste rühm. Tänavu juulis registreeriti nende arvele 19 754 ööbi-mist, mis on vaid 1,3% vähem kui mullu samal ajal. Samas kahanes aga Eesti kodanike ööbimiste arv eelmise aastaga võrreldes enam kui neljandiku võrra (vt joonis 2).

Teistest välisturistidest kahanes selle aasta juulis märkimisväärselt meie majutusasutustes ööbinud rootslaste (–43,5%), sakslaste (–32,2%) ja lätlaste (–18,2%) arv. Samas kasvas aga mullusega võrreldes vene turistide arv (+ 28,2%).

Hinnatase endiselt üks kõrgemaid

Kui võrrelda Saare maakonna majutusasutuste hinnataset teiste maakondadega, siis ilmneb, et see on jätkuvalt üks kõrgemaid. Pealegi on meie maakond üks vähestest, kus majutusööpäeva keskmine maksumus juulis on läinud aastaga võrreldes tõusnud.

Saare maakonna majutusasutustes oli ööpäeva keskmine maksumus tänavu juulis 491 krooni, mullu samal ajal aga 477 krooni. Siinkohal võib võrdluseks tuua, et Tallinna majutusasutustes oli ööpäeva keskmine maksumus juulis 499 krooni (mullu 559 krooni), Pärnu linnas 492 krooni (mullu 533 krooni) ja Läänemaal vaid 288 krooni (mullu 386 krooni).

Teataval määral võib Läänemaad ja Pärnu linna turisminduse valdkonnas Saaremaa peamisteks konkurentideks pidada – just neis piirkondades on majutusasutuste ööpäeva keskmine maksumus mullusega võrreldes märkimisväärselt langenud. Ja veel üks oluline nüanss – juulis olid Läänemaa ja Pärnu linn veel ka ainukesed kohad Eestis, kus turistide
ööbimiste arv majutusasutustes mullusega võrreldes kasvas.

Läänemaal oli kasv 11,3% ja Pärnu linnas 1,5%. Säärase kasvu üheks põhjuseks oli kindlasti ööbimise soodne hind, mis aitas kaasa nimetatud piirkondade majutusasutuste konkurentsivõime tugevnemisele.


KOMMENTAAR: Kuidas möödus turismihooaeg?

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju sõnul on masu mõju Saaremaa turismindusele märgatav. “Näiteks kui võrrelda Kuressaare turismiinfokeskuse selle aasta kaheksa kuu külastatavust mullusega, on kukkumine olnud 16%,” märkis ta.

Languse peamine põhjus on mitmete ühendusteede ärakukkumine. “Võtame näiteks lennuühenduse Tallinnaga,” ütles Paju. “ Siin on hõrenenud lennuliiklus Saksamaa, Suurbritannia, Poola ja Norraga. Lisaks suleti 2009. aasta kevadel KLM-i tiheda lennugraafikuga Amsterdami liin.”

Turismiinfokeskuse juhataja väitel on kõik see mõju avaldanud ka Saaremaa külastatavusele, sest suur osa välisturiste saabus meile just läbi pealinna. “EAS-i statistika näitab, et lennuliinide vähendamise tõttu on ajavahemikus jaanuar kuni juuli 2009 Tallinna lennujaama läbinud reisijate arv rahvusvahelistel liinidel mullusega võrreldes vähenenud ca 27%,” lisas ta.

Teine tegur, mis on Saaremaa külastatavust sel aastal negatiivselt mõjutanud, on kindlasti Ventspilsi laevaliini kadumine. MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus juhataja Villi Pihl märkis, et seda laevaliini ei kasutanud ju üksnes lätlased. “Seda kasutasid ka leedulased, sakslased, poolakad jpt,” lausus ta.

Kuid kas võib öelda, et turistide arvu vähenemise osas on seekord põhi kätte jõudnud? Juulikuu langus oli ju vaid 15,6%, mis on käesoleva aasta madalaim? Selle küsimuse osas jäid nii Karmen Paju kui ka Villi Pihl ettevaatlikule seisukohale. Aastaid on just juuli olnud meie turisminduses kõige elavam kuu, ütles Paju. “Pealegi toimusid juulis meie tähtsamad suurüritused, näiteks Saaremaa ooperipäevad. Kõik see vähendas tagasilööki kindlasti.”

Kui vaadata aga augustit, siis siin oli märgata, et seekord vähenes külastatavus äkilisemalt ja järsemalt kui varasematel aastatel. “Umbes augusti keskel jäi turismiinfokeskuse külastatavus märkimisväärselt väiksemaks,” ütles Paju. Seetõttu võib suure tõenäosusega oletada, et augustis turistide arvu langus, võrreldes mullusega, süvenes. Vastav statistika avaldatakse oktoobri keskel.

Kommenteerides aga Soome turistide arvu järsku vähenemist kevadkuudel ja selle taastumist tipphooajal juulis, lausus Villi Pihl: “Mullu märtsis ja aprillis toimusid otselennud Soomest, kuid sel aastal neid ei olnud. See tekitaski kevadise tagasilöögi.”
Mis puutub aga maakonda külastanud soomlaste arvu stabiliseerumisse juulis, jätkas ta, siis see on tõenäoliselt seletatav meie suviste suurüritustega, eelkõige ooperipäevadega.

Karmen Paju sõnul tuleks Soome turust rääkides arvesse võtta veel üht nüanssi, mis hotellide majutusstatistikas ei kajastu. “Nimelt on soomlased Saaremaal väga palju kortereid ja maju ostnud,” rääkis ta. “Siia tulles ööbivad nad sageli seal ning majutavad oma kodus ka sõpru ja tuttavaid.” Puudutades Saaremaa majutuskohtade hinnapoliitikat, märkisid nii Karmen Paju kui ka Villi Pihl, et nende arvates on see varasemaga võrreldes käesoleval aastal siiski palju paindlikumaks muutunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)