Kolledžis ligikaudu kakssada tudengit

Kolledžis ligikaudu kakssada tudengit

 

Tänavu oma 10. aastapäeva tähistanud TTÜ Kuressaare kolledž alustas õppeaastat 194 üliõpilasega, õppima asus 63 värsket tudengit ning koos talvel alustanud väikeettevõtluse grupiga on tänavusi esmakursuslasi 75.
Populaarseim on jätkuvalt turismi- ja toitlustuskorralduse eriala.

Väikeettevõtluse õppegruppi laekub stabiilselt täiendust nii talvisel kui ka suvisel vastuvõtul ja kuna õppetöö toimub kaugõppevormis, siis on see eriti hea võimalus töö kõrvalt hariduse omandamiseks.

Tänavuses vastuvõtus paistis silma meeldivalt suur huvi ka tehnikaalade vastu: 13 tudengit alustas õpinguid uuendatud elektroonikaõppekava järgi, mis kannab nüüdsest nimetust elektroonsed süsteemid, kaks üliõpilast kasutab võimalust tootearenduse ja tootmistehnika bakalaureuseõppe kava osaliseks läbimiseks Kuressaares ning 20 huvilist alustas väikelaevaehituse inseneride projektrühmas.

Väikelaevade ehitust õpetatakse kutseõppena Kuressaare ametikoolis, kuid kõrgharidustasemel spetsialistiõpe sellel erialal Eestis puudub. Tallinna tehnikaülikoolis (tollases TPI-s) õpetati laevaehitusega seotud insenerialasid kuni 1975. aastani, praegu saab TTÜ mehaanikateaduskonna bakalaureuseõppes valida spetsialiseerumissuuna laevaehitusele ning vastavalt koostöölepingule jätkata magistriõpet Helsingi tehnikaülikoolis, kuid see õppekava on suunatud suurte laevade ehitamisele, pealegi jagub magistrikohti Helsingis vaid 3–4 lõpetanule. Kuressaare kolledž püüab nüüd koostöös Eesti mereakadeemiaga seda lünka väikelaevaehituse spetsialistide ettevalmistuses täita.

Tehnikavaldkond on oluline

Tehnikaülikooli kolledžina peame oma missiooniks just tehnikavaldkonna õppe laiendamist Saaremaal, et tasakaalustada siinset majandusarengut ja kindlustada tootmisettevõtetele häid spetsialiste. Tänavusest aastast alates on kolledžis võimalik õppida vähemalt ühe õppeaasta mahus ka mitmetele teistele tehnikaerialadele sobivaid üld- ja alusõppeaineid.

See on kindlasti väga oluline võimalus neile noortele, kes mingitel põhjustel ei saa või ei taha terveks õppeperioodiks pealinna kolida või kes kõrgkooliõpinguid muidu ette ei võtakski. Usun, et järgmistel aastatel laiendame selliseid õppimisvõimalusi veelgi, juba praegu teeme näiteks koostööd Tallinna tehnikakõrgkooliga hoonete ehituse erialal, et sealset õpet osaliselt Saaremaal pakkuda – ikka õppuritele lähemale tulles ja paindlikumalt toimetades.

Meie kolledži ligi 200 tudengist pooled õpivad päevases õppevormis ning pooled kaugõppes, kus loengud on kas üle nädala nädalalõppudel või kord kuus ühe õppenädala jooksul. Kaugõppurite arv kasvab kolledžis kindlasti veelgi, sest üha enam tähtsustub täienduskoolituse ja ümberõppe vajadus, tänasel päeval pole enam mõeldav, et ühe omandatud erialaga kogu elu edukalt tööpõllul hakkama saaks. Kaugõppe laiendamine on ka kogu tehnikaülikooli lähiaastate prioriteet, vahepealsetel aastatel on see õppevorm soiku jäänud, kuid nüüd nõudluse kasvades taas ausse kerkimas.

Tööjõuvajadust prognoosides rõhutatakse, et hariduse planeerimisel peaks oskustöölisi ettevalmistav haridus olema piisavalt laiapõhjaline, et töötajal oleks tulevikus töökogemuse ja täiendusõppe tulemusena võimalik liikuda spetsialisti oskusi ja teadmisi eeldavale ametikohale. See tähendab, et ükski haridusepuu haru ei tohiks olla tupiktee, vaid eduka ühiskonna edukad inimesed peaksid olema võimelised, valmis ja huvitatud õppima kogu elu.

Õppima töö kõrvalt

Praeguses majandussituatsioonis on keeruline prognoosida ühe või teise valdkonna spetsialistide vajadust, kuid tehnikaharidus on alati olnud see, mis toob kindlalt leiva lauale, läbi aegade on tehnikaülikooli lõpetanute osakaal olnud töötute hulgas kõige väiksem võrreldes teiste kõrgkoolide ja erialade lõpetanutega.

Turismisektoris on küll kogukäive vähenenud, kuid kõrgetasemelise teenindusoskuse vajadus on endiselt alles ning head ettevõtted, kes oskavad ja suudavad tootearendusse panustada, jäävad ka ellu. Majandus- ja ettevõtlusõpe on hädavajalik kõigile, kes ise ettevõtjad või ettevõttes suuremate või väiksemate juhtidena ametis.

Töö kõrvalt õppimisel on see eelis, et õpitava sidumine reaalse tööeluga aitab teooriat paremini mõista ning suunab seda praktiliselt rakendama. Sellepärast ei pea ma parimaks valikuks, kui noor gümnaasiumi lõpetanu läheb otse koolipingist ärijuhtimist õppima, omamata kindlat baaseriala, mille juhtimisele keskenduda, või omamata mingitki kogemust tööelust, millega õpitut seostada.

Mis iganes haridustee valikul on kõige olulisem see, et seda teed pidevalt jätkatakse. Selleks peaksid olema üldhariduskoolis välja kujunenud eeldused, see tähendab – valmidus ja tahe õppimiseks. Eesti ja kogu maailma majanduse elavdamiseks on meil vaja eelkõige inimesi, keda huvitab enese arendamine, pidev täiendamine ja juurdeõppimine, seda nii oma isiksuse arendamiseks kui ka ametialase kompetentsi tõstmiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)