Haiglas avatakse reedel uus operatsiooniplokk (2)

Haiglas avatakse reedel uus operatsiooniplokk

VIIMANE LIHV: Kirurgiakliiniku ülemõde Marje Kruusmägi (esiplaanil) andmas koos töömeestega viimast lihvi reedel pidulikult avatavale operatsiooniplokile.

Kuressaare haiglas avatakse reedel pidulikult vastremonditud operatsiooniplokk, mis läks raviasutusele maksma 16–17 miljonit krooni. Haigla juhatuse esimehe Viktor Sarapuu kinnitusel paraneb kindlasti arstiabi kvaliteet Saaremaal, sest lisaks headele tohtritele on nüüd olemas ka tänapäeva nõuetele vastav meditsiinitehnika.

Haigla operatsiooniploki remont algas tänavu mais ning nelja kuuga on vana opiploki osa tundmatuseni muutunud – praktiliselt renoveeriti kõik, alates seintest, lagedest ja põrandatest ning lõpetades ventilatsiooni ja uute seadmete muretsemisega. Endistest õõvastavalt tumeroheliste seinaplaatidega operatsioonisaalidest on saanud heledates toonides ruumid, kus lisaks patsientidele tunnevad ennast paremini ka arstid ja õed, sest töö- ja olmetingimused on võrreldes eelnevaga nagu öö ja päev.

Uues operatsiooniplokis on kolm operatsioonisaali. Üks saal on Sarapuu sõnul ortopeedilisteks lõikusteks ja traumatoloogiaks, teine üldoperatsioonisaal, kus hakatakse tegema ka keisrilõikeid, ning kolmandas spetsialiseerutakse uroloogiale ja päevakirurgiale. Inimeste hulk, kes uues operatsiooniplokis tööle hakkavad, jääb samaks – kedagi juurde ei võeta ega lahti ei lasta.

Haigla juht nentis, et on tihti kuulnud arvamust, et saarlased peaksid enam panustama helikopterile ning mandri suurtele haiglatele, kuid siiski on elu haigla juhtkonna arvates näidanud midagi muud. “On küll hea, et helikopter on, kuid ka sellel kulub aeg, mille jooksul ta siia jõuab, ning sinnamaani tuleb kohapeal osutada eriarstiabi,” rääkis Sarapuu, kes on nüüd kindel, et nii saarlased kui ka suvesaarlased võivad ennast saarel turvaliselt tunda. “Kui Saaremaa on siiani võrreldes Tartu või Tallinnaga olnud vaeslapse osas, siis nüüd on kohapeal olemas korralik arstiabi, mis on üks suuremaid väärtusi,” märkis ta.

Sarapuu ei usu, et plaaniliste lõikuste hulk võiks nüüd saarel kasvada. Tema hinnangul suudavad doktor Tartes või doktor Taul ikka ühepalju opereerida ning ka praegu ei ole operatsioonide järjekorrad väga pikad. “Meil ei ole momendil selliseid väga suuri venitamisi järjekordadega või probleeme, et kellegi tervis ootamisest halveneks,” kinnitas ta.

Eelmisel aastal tehti Kuressaare haiglas 1711 operatsiooni, neist erakorralisi 991. Ambulatoorseid lõikusi oli 3814. Voodikohti on kirurgiaüksuses 30, mis on Sarapuu sõnul täiesti optimaalne arv – ei hoita ju tänapäeval haigeid enam pikalt haiglas ning seda just tänu kaasajastatud operatsioonitehnikale.

Haigla operatsiooniploki renoveerimine läks haiglale maksma 16–17 miljonit krooni. Et ees ootab veel hooldusravi osakonna renoveerimine, mille jaoks on vaja 7 miljonit krooni. Laenu võeti 10 miljonit krooni. Vajamineva raha on raviasutus leidnud omavahenditest ehk sisuliselt kõrvale pannud ja kogunud.

“Pärast operatsiooniploki valmimist võib öelda, et aktiivravi pool on haiglas korda tehtud, nüüd on paras aeg hakata mõtlema ka hooldusravi kaasajastamisele,” tõdes Sarapuu, kelle sõnul oleks siis saarlaste meditsiinivajaduste rahuldamine tagatud.
Päriselt hakkab operatsiooniplokk tööle mõne nädala pärast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 144 korda, sh täna 1)