Valimisvõitlus tuleb tõsine (9)

Valimisvõitlus tuleb tõsine

 

Tänavusügisene valimiskampaania langeb majanduskriisi aega ja juba on esimesi märke, et võitlus kohtade pärast kohalikes volikogudes kujuneb ägedamaks kui varem, mil majandus arenes tõusujoones. Sellest kõneleb eelkõige registreeritud valimisliitude arvu oluline kasv.

Erakondade reiting on maainimese silmis ühesugune

Paljud erakondadesse kuuluvad volikogudesse kandideerijad otsustasid seekord osaleda valimisliitude nimekirjades.
Ega nad siis ometi neis liitudes olles oma programmilistest seisukohtadest loobu. Tundub, et sellega tahetakse lihtsalt valijatele enam meeldida. Paljud on ju öelnud, et ega neil olegi kedagi valida, erakonnad kõik ühesugused ning kõigil samad vead küljes.

Enamasti pole seejuures süüvitud erakondade programmidesse ega ole tahetudki seda teha. Kuidas saab ühele või teisele nähtusele hinnangut anda, kui ei teata täpsemalt selle sisu? Eestis on üsna tavaline, et saab küll. 
Sageli ei olda rahul linnade ja valdade praeguste valitsejatega. Ikka oodatakse midagi uut. Plats puhtaks ja las uued teevad kõik teistmoodi. On loomulik, et just valimiskampaania ajal hakatakse praegusi võimulolijaid veelgi enam kritiseerima.

Kriitikat tuleb ka muidugi teha, kuid sageli õhkub ühest või teisest väljaütlemisest teadmatust või lihtsalt asjade mittetundmist. Seda on näha juba praegu, mil tõsine võitlus pole veel alanudki. Oma osa selle kõige võimendamisel on loomulikult ajakirjandusel.

Korruptsioon või teadmatus

Kuidas suhtuda näiteks ajalehes Põhjarannik avaldatud lausesse “Kuhu see kõlbab, et vallavalitsus rendib ruume erafirmalt, see on ju puhas korruptsioon!”? Siin lähtutakse ilmselt teadmisest, et paljud valijad ei teagi, mida sõna korruptsioon üldse tähendab. Kui rendib erafirmalt, siis peaks olema ka teada antud, kellelt ja milliseid ruume ning millise hinnaga. Võib-olla tuleb rentimine hoopis odavam kui neid ruume ise omada ja ülal pidada. Seda tehakse ju riigi tasandil väga laialdaselt.

Näiteks rendib politseiamet ruume erafirmalt, sama on Lõuna politseiprefektuuriga. See võib olla korruptsioon, kui keegi võimule lähedal olija on saanud tema jaoks soodsa lepingu ja sellest kasu teenib. Üldjuhul seda siiski selliselt käsitleda ei saa.

Mis on valitsemiskulu?

Kusagil heidetakse praegustele valitsejatele ette, et valitsemiskulud on liiga suured. Arvestades kriisiolukorda ja enamiku inimeste sissetulekute kahanemist, ongi need paljudes kohtades liiga suured: liigsed ametnike töökohad, suured palgad, ülisuured tegevuskulud jne. Küll aga pole seadustes üheselt kirjas, millised väljaminekud valitsemiskulude alla käivad. Ühed vallad teevad niimoodi, teised teisiti.

Praeguste valitsejate nelja-aastasesse tööperioodi langesid aastad, mil kogu rahvas oli kaasa kistud üldisesse laenubuumi. Laenasid üksikisikud, firmad ja ka kohalikud omavalitsused. Eesmärk oli oma elu kiiresti paremaks muuta.

Laene on võetud liiga palju

Tänu laenudele said tööd ehitajad, kes praegu on paljudel juhtudel tööta. Kuigi linnadele-valdadele olid ja on kehtestatud piirmäärad, millest enam laenu võtta ei tohi ja mida ka ei lubatud, kiputakse praegu rõhutama, et linn või vald on ennast lõhki laenanud. Sageli räägivad seda praegused volikogude liikmed, kes on opositsioonis.

Kus nad siis olid, kui laenude võtmised otsustati? Ju neid küsimusi ikka volikogudes arutati. Siis kiideti laenude võtmine paljudel juhtudel ka nende poolt heaks ning sageli ei oldud rahul, et nii vähe võeti. Ju on ikka õige süüdistada suurte laenude võtmises kogu volikogu. Nüüd valimiskampaania ajal tuleb aga meelde vana talupojatarkus, et võlg on võõra oma. Ega ta oma jagu olegi. Selle rõhutamine läheb tegelikult valijale peale.

Kohalikud valitsejad on nüüd suured süüdlased selleski, mis on riigiorganite suurte reformidega ebaõnnestunud. Nii on paljudes kohtades probleeme prügiveoga. See on oluliselt kallimaks läinud ning tavakodanikule jääb ikkagi arusaamatuks, miks peab tavalist olmeprügi vedama sadade kilomeetrite kaugusele. Kõik ju teavad, mida maksab autodele vajalik kütus. Lugu läheb päris hulluks siis, kui sellega kaasnevad veel teised hädad ja hoopis neile, kes milleski süüdi ei ole.

Saarlaste prügi läheb mandrile

Nii veetakse Saaremaa prügi Pärnumaale Paikusel asuvasse prügilasse. Kui palju see vahemaa kilomeetrites on, võib igaüks kaarti uurides välja arvestada. Kui laevas, millega prügiautosid üle väina veeti, hakkasid võimutsema prussakad, hakati sellest kõvema häälega rääkima. Ei taha ju keegi endale laevast prussakat kogemata koju tassida.

Prügi vedamisega see võimalus aga loodi. Jällegi, kes on süüdi? Paljud inimesed ei hakkagi süüvima, mis on riigi, mis valdade-linnade ja mis firmade ülesanne. Kui kedagi vaja kritiseerida, siis antakse löök esimese vastutulija pihta. Praegu on ees kohalike omavalitsuste valimised ning kogu kriitika suunatakse nende pihta.

Kohalike valitsejate tegevuse kritiseerimine on alati teretulnud, kuid see peaks ikka toetuma tõestele faktidele ning arvestama olukorda, milles valitsetakse. Et see alati nii ei ole, selles on ilmselt sageli süüdi ka praegused võimulolijad ise.

Liiga vähe on rahvale selgitatud ühe või teise otsuse tagamaid ja mida nendega taotleti. Teisest küljest väidetakse, et seda on ka tehtud, kuid kõik see on läinud kurtidele kõrvadele. Nii on süü ka valijal.
Valimistevahelisel perioodil ei huvitutagi paljudel juhtudel sellest, mida raekojas või vallamajas tehakse. Kodanikualgatust ei ole. Nüüd kuhjub kõik see, mis on selgitustöös tegemata jäänud, valimiskampaania ajale ja loomulikult tuleb võitlus äge.

Raivo Kaik
valimiskampaania
kõrvaltvaataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)