Meiereimajast jahimeeste õppekeskuseks (1)

Meiereimajast jahimeeste õppekeskuseks

HUVITAV: Maja renoveerimise eestvedaja ja ideedegeneraator Laimjala vallavanem Vilmar Rei on uhke, et väidetavalt on kunagi jahimeeste ridadesse kuulunud ka president Konstantin Päts.

Saaremaa viimasest kunagi töötanud meiereihoonest on tänaseks saanud Laimjala valla üks uhkemaid hooneid. MTÜ-le Laimjala Jahiselts kuuluv peaaegu täielikult renoveeritud maja kannab nüüd nime Ida-Saaremaa jahimeeste õppekeskus.

Tänu LEADER-programmist saadud rahastusele avaneb jahimeestel peagi võimalus oma majas korralikes nõuetele vastavates ruumides ulukiliha ka töödelda ja pakendada.
“Eesmärk ei ole kindlasti mitte kasumit teenida, vaid eeskätt just ulukiliha väärtustada. Eks igal pool saab asja kuidagi ära ajada, kuid miks siis mitte teha seda korralikes ruumides.

Samas ei ole Saaremaal ka sellist kohta, kus kas või noortele loomade nülgimist, esmakäitlemist näidata, kuid tegelikult on noortele koolituse jagamine väga oluline. Ka külalisjahimees oskab kindlasti sellist võimalust väga kõrgelt hinnata,” rääkis Laimjala vallavanem Vilmar Rei, kes on ka Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees ja kuulub Eesti jahimeeste seltsi juhatusse.

“Plaanis on ehitada ruumid nõuetele vastavaiks, soetada masinad ja seadmed esmaseks töötlemiseks ning pakendamiseks. Mees töötleb oma looma ning lõpptulemusel võtab näiteks lihatüki, paneb selle pakendisse ja siis on tal ka võimalik seda kas või müüa. Ostjal on kindlus ja see on samuti üks eesmärk,” selgitas Rei. “Oluline on, et on võimalik liha töödelda, kas või enda tarbeks.”

Lisaks on plaanis muretseda külmkamber liha jahutamiseks. Praegu olemas olevatele ruumidele tehakse veel juurdeehitus, kuhu paigaldatakse seadmed ja külmkamber. “Kindlasti ei ole me mingi konkurent suurtele töötlejatele, aga siin saavad käia nii omad kui ka lähemate piirkondade jahimehed,” toonitas Vilmar Rei.
Algselt vallale kuulunud maja võõrandati 2005. aastal Laimjala jahiseltsile.

“Kohalikust omaalgatusest saime esimese toetuse, selle abil tegime esimese ruumi. Ehitasime vaheseinad, püsti sai pandud telfer nahavõtmiseks ja nii me peale hakkasime,” meenutas Vilmar Rei. Ta lisas, et kui asuti katust vahetama, muudeti katusekonstruktsiooni ning püsti jäid ainult müürid. Maja alumine korrus on ehitatud meeste oma jõuga, vaid materjal sai ostetud projektirahast. “Kui esimesele korrusele sauna tegime, oli seltsil ühel hetkel vaid 17 krooni raha arvel, aga sauna taheti ja mehed panid oma taskust juurde, midagi ei olnud teha,” kiitis Rei meeste ühist algatusjõudu.

Laimjala jahiseltsi kuulub 52 liiget, nende hulgas ka kaks naiskütti: Eha Pokk ja Merit Kindsigo, kes on Rei sõnul väga abivalmid ja tublid. Kui aga arvestada juurde ka pereliikmed, siis on jahiseltsi tegemistega seotud pea paarsada inimest. Üldse valitseb seltsis väga hea õhkkond.
“See on vist ühistegevuse juures üks tähtsamaid asju. On ka neid, kes ei taha kunagi püssi võtta, kuid kellele meeldib jahil, seltsi üritustel käia, nemad osalevad siis “fotoküttidena”,” rääkis Rei.

Viimasel üldkoosolekul võeti seltsi liikmeks vastu Eesti jahimeeste seltsi president, Laimjala juurtega Margus Puust, tänu kellele on mehed ehk lähemalt kursis ka suure seltsi tegemistega ning samas saavad oma ettepanekuid otse edasi anda. Seltsimaja seinal ripub aga pilt president Konstantin Pätsist, kes olevat ka kunagi seotud olnud Laimjala jahimeeste tegemistega. Pilt leiti kunagi praeguse seltsimaja naaberkinnistul asuva kõrvalhoone põlengu ajal, see oli peidetud metalltorusse.

Jahiseltsi liikmeks on päris raske saada, enne uuritakse inimese tausta, soove ja siis otsustab seltsi üldkoosolek, kes võetakse vastu ja kes mitte.
Seltsimaja ehituse eesotsas on peamiselt olnud 10–15 meest, kes on kogu aeg hingega asja juures: Maidu, Tiit, Teet, Andi, Ardo jt. Laimjala jahiseltsi esimees, staažikas jahimees ja talunik Maidu Vallik, kes on jahindusega tegelenud 33 aastat, arvas, et põhjus, miks nende seltsil on suhteliselt hästi läinud, on ilmselt see, et neil ei ole olnud suuri tülisid omavahel.

“Me ei tee seda sellepärast, et teistest paremad olla, aga teeme nii, nagu oskame. Põhimõtteliselt on selle maja ideedegeneraator Vilmar,” sõnas Vallik.
Põdrajahi hooajal, mis kestab oktoobrist novembrini, saab kokku enamik seltsi liikmeid. Päris tervet seltsi korraga ei õnnestu Valliku sõnul aga kunagi kokku saada: “Osa mehi on merel ning osa sõidab autodega “pikka lainet”.” Seltsi kõige noorem liige on 18-aastane ja vanim 71.

Maja saavad praegu kasutada ka külaseltsid, seal peetakse sünnipäevi, memmede tantsurühm on tihe käija. Korraldatakse jahiseltsist alguse saanud ja suureks traditsiooniks kujunenud saskuturniire. Vastses õppekeskuses on olemas ka internetiühendus ning tulevikus on plaanis teha oma kodulehekülg.

Kui paberid korda saavad ja maja on tunnustatud, hakatakse pakkuma ka majutust. Viis uut renoveeritud tuba teisel korrusel on juba valmis. Lisaks võetakse tööle perenaine, kes hakkab maja eest hoolitsema. Jahiseltsi põhieesmärk ei ole hakata mingit suurt äri ajama, vaid et saaks püsikulutused tasa ning oleksid tingimused seltsi tegevuse edendamiseks.

Hetkel saadakse hakkama, probleeme hoone ülalpidamisega ei ole. Majas on teisel korrusel viis tuba 15 kohaga, suur saal ja WC-pesuruum. Alumisel korrusel asuvad saun, köök, õppeklass 50 inimesele, väike tuba puhkamiseks, 2 WC-d, ruum jahimeestele puhkamiseks ning ruum liha töötlemiseks ja käitlemiseks.

Tänu jahiseltsi kiiresti edenenud majale on Laimjala vallas hakanud ka teisi mittetulundusühinguid juurde tulema, hea eeskuju on ju olemas.
Kokku kujuneb seni investeeritud ja plaanitud tööde maksumuseks pea 2,7 miljonit krooni. Toetust on saadud keskkonnainvesteeringute keskuselt, PRIA-st ja kohaliku omaalgatuse programmist. Laimjala jahimeeste selts on koostööpartner ka naaberriigi Läti jahimeestele.

“Praegu on ühiselt käigus EAS-i projekt selleks, et korralikud jahirajatised oleksid olemas, kõrgistmed, ühesugused “kantslid” jms jahipidamiseks. Tore, et ka teised jahiseltsid on sama teed minemas. Kevadel peaksid tööd lahti minema Valjala jahimeeste Tõnija jahimajas, ka Muhus Piiril on väga ilus hoone ning mitmed teisedki on plaane pidamas. Kindlasti tõstab see kogu Saaremaa jahimeeste mainet,” ütles Vilmar Rei.
Jahimaid on Laimjala jahiseltsi kasutuses 12 000 ha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 219 korda, sh täna 1)