Pressiülevaade: Obama taganes ja revideeris julgeolekupoliitikat

Pressiülevaade: Obama taganes ja revideeris julgeolekupoliitikat

 

Neil päevil kommenteeris maailma ajakirjandus pikalt USA presidendi üleeilset otsust loobuda raketitõrjesüsteemi rajamisest Ida-Euroopasse. Sellega seoses prognoosivad vaatlejad surve tugevnemist Teheranile ning Venemaa ja USA erimeelsuste pehmenemist. Kuid ka Euroopa peaks sellest avaldusest õppust võtma.

Ameerika mõjukas päevaleht The Washington Post ennustab, et Obama otsus loobuda raketitõrjesüsteemi rajamisest Euroopasse ja paigaldada see osaliselt sõjalaevadele võib kaasa tuua Valge Maja surve tugevnemise Teheranile ning Vene-Ameerika erimeelsuste pehmenemise. Neljapäeval tehtud avalduses ütles Barak Obama, et sõjalaevadel paiknev raketitõrjekilp on Iraanile geograafiliselt lähemal, pealegi võiks selle ekspresident Bushi kavandatud maapealsest süsteemist käiku lasta palju kiirema tempoga ja odavamalt.

Leht jätkab: “USA administratsiooni liikmed eitavad kategooriliselt, et tegemist oli järeleandmisega Moskvale.” Venemaa välisministeerium toonitas aga omalt poolt, et Moskva ja Washington pole sõlminud mingeid salajasi kokkuleppeid.
USA kaitseministri ja kindralite sõnul on Obama uus raketitõrjesüsteem jagatud mitmeks etapiks: 2011. aastaks saadetakse Vahemere idaossa sõjamerejõudude alused, mis on varustatud SM-3 tüüpi püüdehävitusrakettidega (interceptor).

Ning orienteeruvalt 2015. aastaks paigaldatakse liitlasriikide territooriumidele (sh pole välistatud ka Poola ja Tšehhi vabariik) moderniseeritud SM-3 raketid. Kolmandas etapis, mille elluviimine peaks algama 2018. aastal, on kavas käiku lasta veelgi suurema võimsusega püüdehävitusraketid.

Konservatiivne ajaleht The Washington Times avaldas kõnealusel teemal väga mürgise kommentaari, mille autor on lehe toimetaja Wesley Pruden. Teravalt kõlab juba artikli pealkiri: “Jõulud saabusid Putinile varakult” (Christmas arrives early for Putin). Kui Putin sai kingi kätte juba kaua aega enne jõule, siis poolakaid ja tšehhe on petetud ja alandatud, kirjutab leht. Alandav oli veel see, et Obama avaldus tehti 17. septembril, s.o päeval, mil möödus 70 aastat Nõukogude armee tungimisest Ida-Poolasse. 

Obama ei pööra enam tähelepanu sellele, et meie riiki kaugmaarakettide eest kaitsta, väidab Pruden, jätkates irooniliselt: “Võib-olla kasutab meie vaenlane ennetava löögi andmiseks tõepoolest lühimaarakette!”
Ajaleht on veendunud, et president Obama kapituleerus nende jõudude ees, kes juba ammu soovivad Ameerika huve kahjustada. Seepärast vaatas Obama Putinile sügavalt silma ja tundis temas ära inimese, kelle lõa otsa ta soovib Ameerika panna, süüdistab Pruden Valge Maja praegust administratsiooni.

Hoopis vastupidise seisukoha on aga võtnud Briti vasak-tsentristlik päevaleht The Independent, kes pealkirjastas oma vastavasisulise juhtkirja järgmiselt: “Obama mõistlik taganemine” (A sensible retreat by Obama). Leht märgib, et opositsioonis olevad Ameerika vabariiklased mõistsid Obama kergemeelse käitumise hukka. Tšehhid ja poolakad on Valge Maja käitumise suhtes väljendanud rahuolematust, kuna nad pelgavad, et Ameerika võib nad saatuse hooleks jätta. Samas on venelased ameeriklaste sammu kiitnud.

Kuid põhjus, miks USA oma poliitikat muutis, on vägagi selge, jätkab leht. 2012. aastal Ida-Euroopas valmima pidanud kaitseprojekt oli liialt kallis (selle maksumus ületas 100 miljardit dollarit) ja poliitiliselt põhjendamatu: raketitõrjesüsteemi väljaehitamine vahetult Venemaa piiride läheduses oleks paratamatult kaasa toonud Washingtoni suhete pingestumise Venemaaga ning ka mitme Euroopa suurriigiga, eelkõige Saksamaaga, kus ollakse veendunud, et sõjalised huvid ei tohiks poliitilisi huve üle kaaluda.

Hispaania leht El País märgib, et USA loobumine raketitõrjesüsteemi rajamisest Tšehhi ja Poolasse tähendab Moskva diplomaatilist võitu (Una victoria diplomática para Rusia). Esinedes neljapäeva õhtul televisioonis, käitus Venemaa president Dmitri Medvedev vaoshoitult ega laskunud eufooriasse. Põhjuseks on, et Moskval pole vaja oma triumfist hõisata: Kreml teab niigi, et ta on võitnud.

“Kuid eufooria, mida Medvedev varjata püüdis, ilmnes selgesti teistes Moskvast kõlanud häältes. Paljude vene analüütikute hinnangul tähendab ameeriklaste käitumine seda, et Washingtonis on loobutud nn messianistlikust maailmanägemusest (visión mesiánica del mundo), mis oli omane president Bushi valitsusele ja kutsus esile kartusi, et maailm on naasmas uude külma sõtta,” kirjutab Hispaania ajaleht.

Venemaa, märgib Austria päevaleht Der Standard, oli algusest peale vastu raketitõrjesüsteemi paigaldamisele Ida-Euroopasse. Kuni viimase ajani pingestas see teema Moskva ja Washingtoni suhteid. Nüüd aga soovib Valge Maja tõmmata Venemaa oma poolele sellistes väga olulistes küsimustes nagu tuumavaba maailma loomine ja Iraani küsimus. Seni on Moskva olnud vastu, et Teherani suhtes võetaks kasutusele karmid meetmed. Kuid pärast Washingtoni žesti on olukord teine ja Moskva peaks oma suhtumist Iraani mõnevõrra muutma, arvab leht.

Mis puutub aga Ida-Euroopa riikidesse, siis oli Washingtoni samm häbistav löök eelkõige Varssavile ja Prahale. Kuid samas on see ka hea õppetund kogu Euroopa julgeolekupoliitikale – edaspidi peaks Euroopa Liit julgeoleku tagamisel siiski enam omaenda jõududele ja vahenditele toetuma, lõpetab kommentaari Der Standard.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)