Ajakaja: Tsirkust ja leiba (2)

Viimastel aastakümnetel on Eesti meedias tavaliseks kujunenud, et aeg-ajalt ikka kellegi isiklik elu massimeedias laiali laotatakse. Mõned isegi igatsevad seda ja pakuvad ennast kollasele meediale küll vannis või magamistoas või kus iganes…

Mõne inimese arvates on see oluline suhtekorralduslik võte edu saavutamiseks, mõne jaoks niisama isikliku edevuse rahuldamine. Mõni on lihtsalt rumal ja topib ennast sinna, kus võib pärast väga valusasti vastu nina saada. Võib ju tunduda toredana, kui oma pilti meedias näed ja saad oma ego kuulsuse paistel soojendada. Aga see on tore ainult niikaua, kui kõik hästi on. Kui elu nii edukas enam pole ja probleemid kummitama hakkavad, siis tahaks hoopis varjuda ja olla privaatselt.

Massimeedias see aga tavaliselt ei õnnestu, sest meedia loob oma kangelased ja meedia ka hävitab oma kangelased. Kui oled tal hambus, siis oledki seal ja siis järatakse sind lõpuni. Nii heas kui halvas. Ses mõttes tasub enne ikkagi mõelda, kas minut kuulsust on seda väärt, et hiljem põdeda ja kannatada ning pageda jahtipidavate paparatside ja kõmulehe ajakirjanike eest.

Meediaga flirtimise teema on aktuaalne ka praegu, enne kohalikke valimisi. Seadusega on need valimisreklaami asjad Eestis paika pandud, aga tegelikkuses on oma reegel: kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ja poliitikute ajukurdude vahel sünnib tuhat ja üks mõtet, kuidas end enne valimisi avalikkuse ette upitada ja kas või natukenegi lisapromo teha.

Eks neid aktiviste on ju kogu aeg maamuna peal olnud, ses mõttes pole see poliitikute valimiseelne klounaad mingi ime ega uudis. Ja tsirkust ja leiba on inimene ka ju ikka tahtnud. Sestap vaatab kaine ja ratsionaalne eestlane seda värki muigel näoga ja viskab skeptilist nalja, et kes neist see kõige kangem kommunist siis ikkagi on.

Ja hästi ajastatud heateod (kartulite ja puude jagamine), värskelt remonditud teed ja tänavad, kõlavad loosungid ja lubadused jätavad targa eestlase külmaks, sest kartulit ja küttepuid on vaja ka siis, kui valimiskampaaniat parasjagu pole, tänavad on järgmisteks valimisteks jälle auklikud ja kes see nendest loosungitest enne söönuks saanud on…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)