Elu on kallis, kuid elamine veel kallim

Elu on kallis, kuid elamine veel kallim

 

Saarlane olla on uhke ja hää – seda ütlevad saarlased. Kuid saarel elamine tähendab siiski ka selliseid erinevusi, mida mandril elamine kaasa ei too.

Näiteks parvlaevaga sõit üle vee, mis lahutab saart mandrist. Vajalik tuuakse mandrilt saarele laevaga ning sellest suvest viiakse mittevajalik ehk prügi mandrile samuti parvlaevaga. Saaremaal tekkinud prügi, mis läheb ladestamisele, viiakse Paikusel asuvasse prügilasse.

Sageli on küsitud, miks nii kaugele. See on ju väga kallis! Viimati kirjutati sellest Oma Saares 16. septembril ilmunud artiklis “Valimisvõitlus tuleb tõsine”. Kuid kas kirjutaja on analüüsinud, kui kalliks läheb keskkonnanõuetele vastava prügila rajamine Saaremaale? Näiteks Paikuse prügila maksis üle 130 miljoni krooni.

Kui prügila valmis, siis tuleb prügilat ka hallata, mis toob samuti kaasa kulusid, ning kui prügila on saavutanud ehitusprojektiga ettenähtud mahu, siis tuleb see sulgeda ja korrastada. Prügilatel on järelhooldeperiood (kuni 30 aastat), mille jooksul tehakse erinevaid seireid, et välistada prügilast tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Prügila haldamise, sulgemise, korrastamise ja järelhooldekulud on prügilasse jäätmete vastuvõtu hinna sees, sest kehtib põhimõte: saastaja maksab.

Illustreerimaks prügila korrastamise kulu, toon näiteks Pärnumaa Rääma prügila korrastamise, mis maksab üle 127 miljoni krooni. Praegu toetatakse keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate korrastamist, kuid kaugemas tulevikus seda enam ei tehta.

Kas prügivedamise taunijad on arvestanud, kui kalliks kujuneks jäätmekäitlus saarlastele siis, kui Saaremaale rajataks prügila? Ning kõige olulisem: kas Saaremaal üldse on kohta, kuhu seda rajada?
Seega – Eesti väiksust arvestades ei ole vahemaa Saaremaalt Paikuse prügilasse väga pikk.

Näiteks Põhjamaades on olmejäätmete veokaugus põletustehasteni kuni 250 km. Juhul kui Tallinna rajatakse jäätmete põletustehas, siis hakkavad ka Saaremaa jäätmed liikuma Pärnumaa asemel Tallinna põletamisele, sest jäätmete põletamine energia saamiseks on eelistatum teguviis kui nende ladestamine prügilasse.

Nüüd prussakatest. Õigusaktidega on nõutud, et prügilates tuleb teha järjepidevat kahjurite tõrjet. Seega oli prussakate “tormijooks” parvlaevale jäätmekäitleja tegemata töö ning järelevalveasutustel oleks põhjust prügila käitaja tegevust kontrollida.

Kokkuvõtteks võib nentida, et seni ladestatavate olmejäätmete kogust oleks võimalik jäätmete liigitikogumisega märgatavalt vähendada – senist olmejäätmete koostist ja teiste riikide kogemusi arvestades kuni 50% võrra. See vähendaks ka jäätmekoguseid parvlaeval. Seega sõltub siin palju ka meist endist.

Kaili Kuusk
saarlane ja praamiga sõitja,
keskkonnaministeeriumi jäätme-
osakonna nõunik

Samal teemal: “Valimisvõitlus tuleb tõsine”, Oma Saar 16. september.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)