Jäätmejaamad aitavad prügist lahti saada

Seoses nõuetele mittevastavate prügilate sulgemisega on üksjagu poleemikat tekitanud küsimus, kuhu viia need jäätmed, mida korraldatud olmejäätmeveoga ära saata ei saa.

Nii võivad küsida ennekõike Saaremaa, Hiiumaa, Kagu-Eesti ja teiste piirkondade elanikud, kus keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad tänavu suvel suleti. Kas tõesti peab nüüd äraviskamisele kuuluva mööbli või ehitusjäätmetega sõitma Valgamaalt Pärnumaale Paikuse prügilasse? Ei pea. Jäätmeid saab ära anda ka jäätmejaamades – sõltuvalt jäätmete liigist kas tasuta või väikese tasu eest.

Mis see jäätmejaam õigupoolest on?

Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks, sh ohtlike jäätmete jaoks. Jäätmejaamas toimub ka kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Ka on seal olemas olmehoone ning paljudes jaamades on rajatud koht (nt asfaltplats) biolagunevate jäätmete kompostimiseks.

Kuidas jäätmejaam tekib?

Jäätmejaamade “tekkimise” korraldab kohalik omavalitsus, sest jäätmekäitluse (sh jäätmejaamade) arendamine on omavalitsuste ülesanne. Nii on see kogu Euroopas. Jäätmejaamad on vajalikud selliste jäätmete jaoks, mille kogumine tekkekohal konteineritesse ei ole võimalik (vana mööbel, suured ehitus-lammutusjäätmed), mis on hõlpsalt taaskasutatavad (aia-pargijäätmed jm) või mis vajavad erikäitlust (elektroonikaromud, vanad rehvid, ohtlikud jäätmed).

Suurt hulka nendest jäätmetest kogutakse ja võetakse vastu ka mujal kui jäätmejaamades, kuid jäätmevaldaja ei pruugi neid kohti kuigi lihtsalt üles leida. Seega – jäätmejaamad on vajalikud ennekõike kohalike elanike normaalseks teenindamiseks, elanike huvide eest seismine ongi aga omavalitsuste ülesanne.

Jäätmekäitlus vajab koostööd

Jäätmekäitluse korraldamine on töö- ja ajamahukas ettevõtmine, millega on väikestel omavalitsustel raske hakkama saada. Väikseid omavalitsusi on Eestis aga palju. Kogu Euroopa Liidus on sellistel puhkudel lahenduseks omavalitsuste koostöö. Kahjuks on meie omavalitsuste suutlikkus – sageli ka huvi – jäätmemajanduse teemal piiratud.

Loodud koostööstruktuurid ei ole alati tulemuslikud, osalemine nendes on erinev. Jäätmekäitlusrajatiste ehitamise-haldamise osas on küll häid koostöönäiteid (AS Väätsa Prügila, OÜ Paikre, Maasi Jäätmehoolduse OÜ, OÜ Saaremaa Prügila jt), kuid seni puudub tõsine ühistöö jäätmekäitluse korraldamiseks.

Koostöö muudaks jäätmekäitluse kõigis piirkondades ladusamaks ja elanikele mugavamaks. Näiteks oleks välistatud see, et ühe valla elanik peab “oma” jäätmejaama jõudmiseks sõitma kümneid kilomeetreid, kuigi teise valla jäätmejaam asub tal lausa naabruses, kuid sinna ta jäätmeid anda ei saa.

Samuti võiksid omavalitsused rohkem koopereeruda jäätmekäitlejatega. Nt Tallinnas ei kuulu paar jäätmekäitluskohta (jäätmejaama) üldse omavalitsusele, vaid omavalitsus on sõlminud lepingu jäätmekäitlejaga. Koostöövõimalusi on mitmeid, küsimus on vaid tahtmises.

Esiplaanil elanike mugavus

Seega – nii jäätmejaamade rajamine-haldamine kui ka kogu kohaliku jäätmemajanduse korraldamine tuleb omavalitsustel väga hästi läbi mõelda ja planeerida. Lihtsalt jäätmejaama rajamisest üksi jääb väheks. Oluline on see, milliseid jäätmeid saab sinna ära anda, mis ajal jaam töötab jne. Kui jäätmejaam võtab jäätmeid vastu kolm korda nädalas ja vaid kaks tundi päevas, siis ei täida see kindlasti oma eesmärki.

Kuni jäätmekäitlus ei toimi, seni ei saa prügist keskkonnasõbralikult lahti ka need inimesed, kes seda juba praegu väga soovivad. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et prügi sortimine ja üleandmine tuleb elanikele hästi korraldada ehk teha võimalikult mugavaks. Prügistamise vähendamine sõltub kõige otsesemalt kohalike omavalitsuste tegevusest.

Kaili Kuusk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)