Pensionisambaga liitunud valiku ees – jätkata või mitte

Pensionisambaga liitunud valiku ees – jätkata või mitte

 

Teise pensionisambaga liitunutele on käeoleva aasta teine pool mõnevõrra määrava tähendusega. Nagu teada, peatas valitsus mõned kuud tagasi sissemaksed teise sambasse. Põhjuseks üha halvenev majandusolukord. Järgmise aasta teisel poolel võib inimene vabatahtlikult oma makseid teise pensionisambasse jätkata ja seda riigipoolse osaluseta (varem maksis inimene 2% palgast, millele riik lisas 4%). Praeguste kavade kohaselt peaksid riigipoolsed sissemaksed – tõsi, väiksemas mahus – taastuma 2011. aastal.

Sellega seoses küsisime kahe meie suurema panga (Swedbank ja SEB) esindajatelt, kuidas oleks otstarbekas käituda: kas jätkata makseid või mitte?

Nagu oodata võis, oli vastus üldjoontes jaatav ja ka argumenteeritud. SEB-i Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm toonitas, et praegu on küsimus, kas jätta maksete tegemisel üks aasta vahele või mitte. “Kui inimesel oleks võimalus teise samba maksetest üldse loobuda ja kogu sinna paigutatud raha välja võtta,” märkis Sõrm, “oleks otsustamine mõnevõrra keerulisem.”

Praegu kehtiva korra järgi teise pensionisambaga liitunud raha aga välja võtta ei saa ning nii või teisiti tuleb 2011. aastal makseid taas jätkata. “Kuid üheaastane paus mõjutab ikkagi tulevikku, sest iga protsent [investeeringutest] annab lõppkokkuvõttes piisavalt suure numbri,” lausus SEB-i kohaliku kontori juhataja.

Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik oli üldjoontes samal seisukohal. “Teise samba loomisega anti inimestele võimalus oma tulevikku kujundada ja tagada endale vääriline pensionipõlv,” rääkis ta. “Kaks protsenti brutopalgast, mis tuleb makseteks igakuiselt teha, avaldab elukvaliteedile siiski mõju. Kuid teise samba mõte selles ju seisnebki, et ma järjepidevalt oma kontot suurendan ning mida pikema aja vältel ma seda teen, seda suurem summa see tulevikus on.”

Eriti soovitasid kohalike pangakontorite juhatajad jätkata teise samba makseid neil, kel pensionipõlv kohe-kohe kätte jõudmas, s.t inimestel, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1954. Nende jaoks kehtib ka 2010. aastal endine skeem –2% brutopalgast pluss 4% riigi poolt.

Hea aeg osaluste omandamiseks

Pensionifondi sissemaksete jätkamise kasuks räägib ka praegune seis väärtpaberiturul. Seda asjaolu rõhutasid mõlema panga esindajad.
“Lõppude lõpuks peab iga inimene maksete jätkamise plussid ja miinused üle vaatama ning seejärel ise otsuse langetama,” rääkis Reimaa-Lepik. “Kuid sealjuures ei maksaks unustada, et kuna aktsiaturud on praegu maas, on tänasel päeval soodne pinnas seal tegutsemiseks. See tähendab, et praegu aktsiaid ostes on tõenäosus suur, et viie-kuue või kümne aasta pärast on tänane investeering kasu toonud.”

“Praegu on [väärtpaberiturul] hinnad nii all, et oleks tark tegu [pensionifondide] osakuid just nüüd omandada,” märkis Aivar Sõrm. “Seega peaks iga inimene seda asja ikka tõsiselt kaaluma ja sealjuures mitte unustama, et tekkiv auk (s.o maksete katkemine üheks aastaks – toim) võib lõppkokkuvõttes avaldada märkimisväärset toimet.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)