Prügivedu mandrile peatati seekord vaklade pärast (12)

Nüüd, kui nii Paikre kui ka Kudjape prügila operaatorite sõnul prussakaprobleem lahendatud sai, avastati eile parvlaevalt prügiautost pudenenud senitundmatud vaglad. Mandrile prügi vedav sõiduk oli ohtlike vedude reisi peal.

Väinamere Liinid OÜ juht Urmas Treiel kinnitas, et eile kella nelja ajal sai ta teate, et prügiveosest jäid praamile maha tundmatud vaglad. “Homsest on prügivedu mandrile jälle peatatud,” ütles Treiel eile.
Väinamere Liinide juht rääkis, et pärast vaklade avastamist mandrile suunduval parvlaeval kahtlustati just nimelt prügiautot. Selle naastes jälgiti autot eraldi ning märgati taas vaklu. Treiel oli veendunud, et need tulid prügiautost.

Mis loomadega tegu, ei osanud ta öelda, kuid rõhutas, et sõidukitelt ei tohi parvlaevale pudeneda ühtegi lahtist asja. Eile ei olnud Väinamere Liinid prügivedajalt selgitusi veel saanud ning enne nende kuulmist prügivedu ei taastata, kinnitas Treiel.

Jäätmeseadus ning keskkonnaministri määrus 2004. aasta aprillist panevad prügilatele kohustuse vältida, või kui see ei ole võimalik, siis vähendada muuseas ka lindude, näriliste ja putukate kogunemist. Eilses Oma Saares kirjutas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk, et prussakate “tormijooks” parvlaevale on jäätmekäitleja tegemata töö.
“Prügila ja kahjurid ei käi kokku, prügila peab olema hästi kontrollitud süsteem, mis ei tohi mõjutada negatiivselt keskkonda ja ka inimest,” ütles ta lisaks.

Riivo Asuja tunnistas eile enne vaklade rände ilmsikstulekut, et ehkki Kudjapel ei saa nii hästi putukate tõrjet teha nagu kaasaegsetes prügilates mandril, on siin lokaalseid tõrjeid vajadusel tehtud küll.
“Väikse platsi või pinna saab hetkeks puhtaks, aga terve prügila ulatuses on see mõeldamatu,” ütles ta. Eilsete rändavate vaklade teemal ei õnnestunud Asujalt selgitusi eile õhtul saada.

Paikre prügila juhataja Teet Kurs rääkis, et ka nende moodsas prügilas ei ole võimalik prussakaid sajaprotsendiliselt hävitada. “Me teeme nende elukeskkonna nii halvaks kui võimalik,” ütles ta.
Paikres on hooned ümbritsetud prussakaid hävitava valge pulbri randiga ning masinaid ja konteinereid pritsitakse mürgiga.

Kurs ütles, et ka Saaremaa masinaid on seal võimalik enne nende lahkumist mürgiga pritsida. Kusjuures enne Saaremaa sorteerimisjaama avamist kinkis Paikre prügila Kursi sõnul saarlastele kanistritäie prussakamürki.
Näriliste eemalhoidmiseks tambitakse Paikres prügi kokku masinaga, mille tugevus on tuhat kilogrammi ruutsentimeetri kohta ning lindude peletamiseks kaetakse igapäevane töömaa kohe pinnasega.


Jäätmekeskus sai rentniku

Saaremaa Prügila OÜ ja Veolia Keskkonnateenuste AS sõlmisid eile Kudjape jäätmekäitluskeskuse tervikvara rendilepingu. Veolia korraldab jäätmekäitlust Kudjapel 10 aasta jooksul.

Rendilepingu allkirjastasid Veolia Keskkonnateenuste AS-i juhatuse liige Argo Luude ja Saaremaa Prügila juhatuse liige Mihkel Paljak.
Kudjape jäätmejaama valmimine on esimene suurem projekt, mis Saaremaa Prügilal hetkel lõpetamisel. Jäätmekeskus valmib täielikult 2009. aasta lõpuks. Jäätmekäitluskeskus võimaldab pärast selle valmimist sorteerida nii segaolme- kui ka eelsorteeritud jäätmeid ning valmistada jäätmekütust.

Kudjape jäätmekäitluskeskuse rajamise kogumaksumuseks kujuneb 45 miljonit krooni, millest umbes 85% finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, omaosaluse tasumiseks panustasid omanikvallad ning võeti pikaajaline laen.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 542 korda, sh täna 1)