Ruhnu kunst jõudis Kuressaarde, ruhnlased ka

Ruhnu kunst jõudis Kuressaarde, ruhnlased ka

ERILISED: Ruhnlased tulid Kuressaarde näituse avamisele suure seltskonnaga, tõid kodust kaasa külakosti ja laulsid oma saare laule.

Läinud nädalal avati Kuressaares kaks Ruhnu-teemalist näitust. Kui kultuurikeskuses on kunstihuviliste rõõmuks üles pandud pildid, mis valminud kunstikooli õpilaste suvises Ruhnu maalilaagris, siis Raegalerii väljapanek on sootuks aukartustäratav. Galeriis avati neljapäeval näitus “Ruhnu kunstis”, kus on esindatud eri ajastute eesti autorite tööd, mis samuti valminud Ruhnu saarel.

Mis puutub aga ruhnlaste suurele saarele jõudmisse, siis oli neid näitusi kaema tulnud üle kahekümne, kohe igas vanuses ning kaasas oma saare laulud, “Raineri ja Kaarli suitsukala, Kristeli sai ja Aili leib”. Väikesaare rahvast eristasid muudest näituse külastajatest nende rahvuslikud riided. Kui päris rahvarõivaid polnud just selga pandud, siis vest oli see, mis üle mere tulnuid ühendas. Aga nagu märkis Ruhnu kooliõpetaja Kristel Lauk, oli tulijaid ka mandrilt, needki mõistagi ruhnlased.

“Saime väga positiivse emotsiooni, mida jagame omavahel siiani,” ütles Kristel Lauk eile Oma Saarele. Ja muidugi saab näitust hiljemgi meenutada, sirvides selleks puhuks välja antud kataloogi, kus sees just need pildid, mis Raegaleriiski väljas. “Haameri tööd on ikka väga võimsad, aga minu meelest olid hästi armsad just kunstikooli õpilaste joonistused,” kiitis kooliõpetaja, kelle sõnul pidada saarel arutatama, et kataloogis võiksid olla pildid ka neist taiestest, mis galeriisse seekord ei jõudnud. “Aga see on siis mõte tulevikuks,” arvas Lauk.

Näitus, mis on pühendatud ruhnurootslaste lahkumisele saarelt 65 aastat tagasi, vaatleb Eesti ühe väikesaare kujutamist kunstis läbi pooleteise sajandi. Eksponeeritud on töid kahekümnelt autorilt, kokku viiest muuseumist ja kaheteistkümnest erakogust.

Haamerist Järvini

Esimesed sissevaated ruhnlaste ellu pärinevad juba 19. sajandi keskpaigast, ka raekojas on väljas E. H. Schlichtingi kaks litograafiat.
Ainest eneseväljenduseks otsisid 1936. aastal saarel viibinud kunstnik Eerik Haamer ja kirjanik August Gailit. Tagasivaateliselt osutusid nad nii kroonikuteks kui ka etnoloogideks, olles jäädvustanud Ruhnu olustiku enne saare tühjenemist 1944. aasta suvel, mil enamik ruhnlasi põgenes Nõukogude vägede eest Rootsi.

Ruhnu saare kui nähtuse kunstis maalis Eesti kunstimaastikule Eerik Haamer, keda Ruhnu teema köitis rohkem kui 20 aastat. Kunstnik jäädvustas lõuendile kalurite elu ja Ruhnu ilusaid naisi nende igapäevatoimetustes. See kulmineerus 1950. aastatel eksistentsiaalse maaliga “Ruhnu tants”, millest kunstnik tegi mitmeid repliike.
Näitusel on eksponeeritud Ruhnus tehtud visandeid ja etüüde, mis on huvipakkuvad kui ajastu dokumendid, samas näitavad kunstniku mõttekäiku, kõhklusi ja püüdlusi.

1960. aastatel avastasid Ruhnu mitmed kunstnike sõpruskonnad – Pallase traditsiooni edasi kandvad Helgi Hirv,
Lagle Iisrael, Lüüdia Vallimäe-Mark Tartust ning eesti kunsti uuendajad Vive Tolli ja Olga Terri Tallinnast. Uno Roosvalti “Kompositsioon” I, II jäädvustasid selleaegset kalurielu.

Naiskunstnikud Ann Jõers, Gita Teearu ja Külliki Järvila on esindatud lüüriliste maastikupiltidega, näituse uudisosa on ehtemeister Peeter Rooslaiu Ruhnu sõled ja Andrus Johani illustratsioonid August Gailiti romaanile “Karge meri”.

Ruhnu laulud ja näituse kataloog

Nagu juba eelpool juttu, esitleti näituse avamisel läinud neljapäeval ka spetsiaalset kataloogi, kus on ära toodud need pildid, mis Raegaleriis üleval. Kataloogi koostas väljapaneku “Ruhnu kunstis” kuraator Reet Rast ja kujundas Boris Šestakov.

Muusikalist külakosti tõid aga ruhnlased, kes Kristel Laugu sõnul püüavad oma tegemisi ikka võtta entusiasmiga ja teha võimalikult hästi. “Kui vaja, teeme ära,” ütles ta, lisades, et Kuressaares käimine liitis ruhnlasi ning hinges on kuidagi hea tunne. “See on see tunne, et oleme ikka natuke erilised,” arvas ta. “Saarlaste korraldatud vastuvõtt oli väga hea, suured tänud neile selle eest,” ei olnud ruhnlane kiitusega kitsi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 133 korda, sh täna 1)