Saaremaa Sadam ei kujuta endast loodusele ohtu (5)

Saaremaa Sadam ei kujuta endast loodusele ohtu

POLE VIGA: Ornitoloog Andres Kalamees ütleb, et Saaremaa Sadam ei ole sealset linnustikku negatiivselt mõjutanud.

Vaatamata looduskaitsjate ja Saaremaa Sadama arendajate vahelistele kunagistele valjuhäälsetele lahingutele, ei ole rajatud kruiisisadam oma eksisteerimise vältel Küdema lahe ja selle ümbruse loodusele erilist negatiivset mõju avaldanud.

Sellise seisukohaga tuldi eile välja Mustjalas, kus tutvustati Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare kaitsekorralduskava aastateks 2009–2018. Omapoolse ülevaate tehtust andis ka Tallinna Sadam ning tutvustati ka Küdema lahte ja selle loodust tutvustavat sadamasse paigaldatud stendi.

Kaitsekorralduskavas anti põhjalik ülevaade hoiuala oludest ning toonitati pideva seire korraldamise ja loodussäästliku käitumise tähtsust. Saaremaa Sadam on aga Küdema lahte peamiselt mõjutav objekt.
“Sadam töötab praegu vähese intensiivsusega, aga kui kasutamine kasvab, siis peab selle mõju kindlasti rohkem jälgima,” tõdes kava koostamist juhtinud Merle Kuris Balti Keskkonnafoorumist.

Linnustik pole muutunud

Merle Kuris toonitas töö kokkuvõttes, et nii Küdema kui ka Laidu puhul tuleks paigaldada inimesi keelatust-lubatust teavitavaid infotahvleid ning luua kohti, kus on lubatud näit lõkketegemine jms. Samuti märkis ta, et kindlasti peaks korras hoidma poollooduslikke kooslusi, nagu näiteks alvarid, milles saab kaasa aidata ka kohalik kogukond.

Linnustiku olukorrast ülevaate andnud Andres Kalamees Eesti ornitoloogiaühingust märkis, et lindude arvukuse vähenemist viimase kolme vaatlusaasta jooksul märgatud ei ole. Pigem on tegemist kõikuvate arvudega. Ta rõhutas seejuures, et kolme aasta uuringud ei taga veel erilist statistilist usaldusväärsust. Kalamees märkis samuti, et sadam tegutseb väga väikese intensiivsusega ning suured laevad ei tekita väga suurt lainet, mis oleks linnustikule ja merepõhjale oluline ohufaktor.

Oma Saarele avaldas Kalamees arvamust, et kas laevu kunagi üleüldse nii palju seda sadamat külastama hakkab, et see loodusele mõjuks. Küsimusele, et miks oli vaja sadama planeerimise ajal nii suurt vastuseisu, vastas Kalamees, et tegu oli pigem ettevaatusprintsiibiga. “Parem karta, kui kahetseda,” tuletas ta meelde teada-tuntud vanasõna. Siiski toonitas Andres Kalamees, et alati peab valmis olema kõikvõimalikeks ohtudeks, mis võivad laevaliiklusega kaasneda. Ta märkis ka, et võimalik kaubalaevade sadamasse toomine vajaks kindlasti eelnevalt täiendavaid uuringuid.

Kalapüüki ei tule piirata

Kalastikust rääkinud Markus Vetemaa Tartu ülikooli mereinstituudist lükkas esmalt ümber kohaletulnute väited, et Küdema lahes on probleem kormoranidega.
“Siin ei ole selliseid kalade asurkondi, mida kormoranid võiksid negatiivselt mõjutada,” ütles Vetemaa, lisades, et Küdema lahes on piisavalt sügav vesi, kormoranid eelistavad pigem madalama veega paiku.

Andres Kalamehe sõnul ei ole võimalik tõestada, et 20 000 kormorani mahanottimine kalade arvukust palju kordi tõstaks, vastasel juhul tuleks ehk tõesti midagi ette võtta.
Vetemaa ütles, et Küdema lahes elavate kalaliikide olukord on piisavalt hea ning seega ei pea rakendama mingeid kalapüügialaseid kitsendusi. “See on arvatavasti positiivne sõnum kaluritele ja teistele kalapüügiga tegelevatele inimestele,” nentis ta.


Sadama areng vajab aega

Saaremaa Sadamale oli aasta 2009 kruiisiturismi poolest kehvim. Külastajaid oli 1030, nad saabusid viie laevaga.
Võrdluseks nii palju, et 2006. aastal olid vastavad arvud 4921 ja 8; 2007. aastal 2580 ja 6 ning eelmisel aastal 2974 ja 6.
Järgmise hooaja lepingud ei ole kõik veel klaarid, kuid Tallinna Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul tuleb see arv ligikaudu samas suurusjärgus kui 2009. aastal.

“Sadama olemasoluaeg on ilmselgelt olnud liiga lühike, et kruiisimaailmas seda sihtkohana edukalt tutvustada,” märkis Ratassepp.
Ta tõdes, et asja teeb raskemaks ka see, et Tallinna kõrval on Saaremaa teine samas riigis asuv ristlusreiside sihtpunkt. Seda eriti seetõttu, et Läänemere kruiisi kestus on keskmiselt 10 päeva.

Samas on Soome lahes ka Helsingi ja Turu, nii et valikut jätkub. Ratassepp tõigi kahe ühes riigis asuva sadama kohta paralleeli Soomega. Samal ajal kui Helsingis on ristluslaevade sadamakülastuste arv sama suur kui Tallinnas, siis Turu, mis on Soomes suuruselt sadamalinn nr 2, võõrustab aastas vaid veidi rohkem kruiisilaevu kui Saaremaa Sadam.

Jutte, nagu hakkaks Tallinna Sadam Saaremaa Sadamas tegelema ka kaubalaevade vastuvõtmisega, Ratassepp eitas. Keskkonnaministeerium ei lubanud sel suvel vedada Saaremaa Sadama kaudu isegi Mustjala ja Leisi teetööde remondiks mõeldud kasutatud asfaldi freespuru.

Toona ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et selleks tuleks taotleda uut sadamapassi ning Tallinna Sadam ei ole säärase ettevõtmise kallist ja pikaajalisest protsessist huvitatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 82 korda, sh täna 1)