Veeteede amet võttis Väinamere miinid sihikule

Veeteede amet võttis Väinamere miinid sihikule

VRAKK JA MIINID: Sonaripildi paremal põhjajoone äärel (punases ringis) on näha munakujuline objekt. “Ilmselt on tegu ühe kaasas olnud meremiiniga,” arvab tuuker Kaido Peremees.

Suures väinas laevateest veidi eemal merepõhjas vedelev miiniveeskaja vrakk ja võimalike lõhkekehade asukoht kanti navigatsioonikaartidele ja veeteede amet palus nende ohtlikkust hinnata Eesti mereväel.

VAATA 3D SONARIPILTI (VAJALIK GOOGLE EARTH)

Veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus ütles, et amet ei teadnud enne teisipäeval Oma Saares ilmunud uudislugu Suures väinas paiknevate võimalike lõhkekehade kohta.
“Meremuuseumi uuringu tulemustest saime teada ajakirjanduse vahendusel,” märkis Lõhmus.

Tema sõnul on Eesti meremuuseum ja Tuukritööde OÜ Suuropi vrakki ja miine puudutava info praeguseks ametile edastanud ja amet andis selle omakorda edasi mereväele. Mereväe hinnangu põhjal kehtestatakse ohtlikule alale vajaduse korral piirang.
“Lõhkekehade ohtlikkuse üle otsustab merevägi, veeteede ametil ei ole pädevust selles küsimuses hinnangut anda,” osutas Lõhmus. “Meie saame hinnata, kas vrakk halvendab navigatsioonitingimusi ja vajaduse korral võtame vastavaid meetmeid.”

Tuukritööde OÜ juht Kaido Peremees, kes on ise varem Suuropi vrakile sukeldunud, rääkis Oma Saarele, et tegu on kahe umbes 25 m pikkuse vööri- ja ahtriosaga, laeva keskosa on laiali paisatud. Vraki väiksemad osad on laiali kuni 70 meetri ulatuses.
Kaido Peremees osutas sonaripildil laevast kümmekonna meetri kaugusel paistvale munakujulisele objektile, mis on tõenäoliselt miin. “Vrakile sukeldudes oli võimalik neid rohkem leida,” lisas tuuker.

Peremehe kinnitusel on tegu Eesti hetkel kõige ohtlikuma vrakiga, mis erinevalt 70 m sügavusel lebavatest lõhkekehadest/miinidest kujutab ka reaalset potentsiaalset ohtu laevaliiklusele.
“Kuna Kuivastu–Virtsu laevatee põhjaharu kulgeb vraki lähedalt, kohati 50 m kauguselt ja vähemgi,” lausus Kaido Peremees, kelle soovitus on, et esmalt tuleks vrakk demineerida nii palju kui võimalik.

Seejärel tuleks vrakk Peremehe sõnul lammutada, mis oleks kõige otstarbekam teostada selle osade lõhkamise teel. “Vraki tükeldamiseks oleks see ka ainus viis, kuna nii hävitatakse demineerimisest järele jäänud lõhkemoon, mis pinnases või vrakis paikneb. Osad tõstetakse pinnale kraanapolüübi abil ja utiliseeritakse,” lisas ta.
Tuukritööde OÜ juhtiva mehe hinnangul oleks lõhkemoona täis vraki ärakoristamisel raske ette kujutada, et keegi saadab tuukrid seda lõikama ja ohtlikud tükid siis pargasele laaditakse.

———————

Täpsustus

Malle Lõhmus täpsustas neljapäeval , et *antud juhul oli vrakk navigatsioonikaardil tähistatud, kuid teave oletatavast sellel paiknevast lõhkekehast Veeteede Ametil puudus*.  

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)