Ühistegevusest võidab

Ühistegevusest võidab

 

Alguseks peab tunnistama, et ühistegevus pole eestlaste seas just ülemäära populaarne ja kahjuks ka erametsaomanike hulgas mitte. Sellel on esmajoones ajaloolised põhjused. Inimeste ajus seostub see eelkõige Nõukogude võimu ja sundkollektiviseerimisega ning oma vara kaotamisega.

Järgmisena kerkib silme ette kolhoosides valitsenud korralagedus ja minnalaskmine. Paljuski on põhjuseks ka metsaomanike teadmatus ühistegevuse olemusest ja võimalustest. Paljud metsaomanikud kardavad, et metsaühingu liikmeks astumisega läheb nende mets metsaühingu omandisse, mis aga tegelikult nii ei ole. Metsaühingu liikmed on ikkagi lihtsalt tavalised inimesed, kes on ühtlasi ka metsaomanikud. Seega igasugune oht omandile puudub ning inimene on ikka edasi ise oma metsa peremees. Küll loob aga metsaühinguga liitumine metsaomanikule mitmeid võimalusi.

Saaremaal on tegutsemas üks metsaseaduse definitsioonile vastav erametsaorganisatsioon – mittetulundusühing Saaremaa Metsaühing. Metsaühingu liikmeks olemine võimaldab osaleda koolitustel ja teabepäevadel, vahetada teiste metsaomanikega kogemusi ja saada täiendavat kasu metsade ühiselt majandamise korraldamisest.
On selge, et metsa kasvatamine on investeering tulevikku. Samuti on teada, et inimestel napib kõige enam aega ja raha ning sageli jääb puudu ka vajalikust infost ja oskustest. Just nendest asjaoludest lähtudes tuleks vaadelda ka ühistegevust.

Kuna Eesti metsaomandid on üldjuhul väikesed, siis on metsaomaniku esimene probleem, et kõigi metsamajandusega seonduvate teadmiste ja oskuste hankimiseks (eriti noorendike hooldamise ja harvendusraiete teostamise ning ka dokumentatsiooni vormistamise osas) kulub tõenäoliselt liiga palju aega, mis ei ole mõistlikus proportsioonis tuluga, mida ta oma väikeselt metsaomandilt võiks teenida. Kui asju tehakse aga vajaliku info ja oskusteta, siis on sageli tagajärjeks rikutud mets või materjalimüügist saamata jäänud tulu (rääkimata võimalikest seadusega pahuksisse minekutest).

Teine probleem on väikese metsaomandi majandamiseks tehtavad suured kulud ehk teisisõnu kõrge ühikuhind. Näiteks metsamasinate toomine metsa ühe metsatüki hooldamiseks on kindlasti tunduvalt kallim, kui siis, kui neil masinatel oleks töötamisvõimalus mitmetel lähikonnas asuvatel metsatükkidel. Samuti ei ole võimalik ega ka otstarbekas igal metsaomanikul ise proovida endale kogu vajalik metsatehnika muretseda.

Kolmas probleem, mis ilmneb eriti Saaremaal selle eraldatuse tõttu, on madal metsamaterjali kokkuostuhind (eelkõige palgil), põhjuseks kallis mandrile vedu, mille kulud kokkuostjad ostuhinnast maha arvavad. Kindel on, et müües üksikuid väikesi puidukoguseid, ei ole võimalik saada metsamaterjali eest seda hinda, mida võiks saada, kui erametsaomanikud müüksid metsamaterjali ühiselt suurte partiidena.

Neljas probleem on teenusepakkujate usaldatavus. Võimalikud vahed metsamaterjali mõõtmistulemustes või ebaõigesti teostatud tööd võivad metsaomaniku taskust võtta selle vähesegi tulu, mida ta võiks saada.
Kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada, kasutades ühistegevuse eeliseid?

Toetan seda mõtet, et Saaremaa Metsaühing võiks moodustada oma liikmete metsade majandamiseks äriühingu (tulundusühistu), kus metsaühing oleks selle tütarettevõtjate ainuomanik. Seega oleks mittetulunduslik (koosviibimised, koolitused jms) tegevus selgelt lahutatud tulunduslikust (liikmete metsade majandamine, puidu müük jms) tegevusest, mis omakorda muudab majandustegevuse lihtsamini juhitavaks ja kontrollitavaks.

Metsaomanike endi äriühingu kaudu oleks võimalik korraldada Saaremaa Metsaühingu liikmete metsade majandamist, palgata ja koolitada (eelkõige hooldusraiete tegemiseks) metsureid (eriväljaõppe saanud metsatöölisi), moodustada töö iseloomu ja asukohtade alusel tööobjekte, mis teeks tööde korraldamise lihtsamaks ja odavamaks. Samuti tekiks võimalus puitu kasulikumalt müüa.

Tekivad eeldused hakata loobuma vahendajate teenustest. Näiteks oleks metsaomanike endi äriühing arvestatav partner osalemaks Saaremaal käivitunud bioenergiaprojektis. Sellise, juba suuremaid metsakasutuse mahtusid hõlmava usaldusväärse ettevõtte teke annaks teistele puiduga tegelevatele äriühingutele kindluse investeerimiseks, mis omakorda avardaks puiduturgu ning võimaldaks saada metsamaterjali eest paremat hinda. Just selle äriühingu kaudu peaksid Saaremaa metsaomanikud ühinema ka tulundusühistuga Keskühistu Eramets, mis on asutatud Eesti piirkondlike erametsaomanike organisatsioonide poolt eelkõige metsamaterjali ühise müügi korraldamiseks.

Eelpool sai mainitud, et tekib usaldusväärne ettevõte. Usaldusväärsus seisneb põhiliselt kahes aspektis: ühelt poolt omavad metsaomanikud täielikku kontrolli nimetatud äriühingu üle ja teiselt poolt on majandamiseks olemas metsaressurss metsaühingu liikmete metsade näol.
Kõik eeltoodu võimaldaks ühistegevusega liitunud era-metsaomanikel säästa oma aega ja vaeva, kokku hoida kulusid ja suurendada tulusid. See on tee, mida mööda tasub minna, ja tulevik, millest pole põhjust loobuda.

Kaido Humal
metsamees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)