Kuressaare põhikooli maja sai 70 (3)

Kuressaare põhikooli maja sai 70

70 AASTAT TAGASI: Vilistlane Ingrid Jõelaid, kelle koolitee algas praeguses põhikooli majas 70 aastat tagasi, teenis juba selle fakti eest publikult suure aplausi. Õpetaja Ingrid Jõelaidi esimene töökoht oli aga täpselt samas majas.

Eile tähistas Kuressaare põhikool koolimaja 70. juubelisünnipäeva piduliku aktusega. Kooli fuajees avati mälestustahvel esimesele direktorile Eduard Hõbenikule, kes juhatas selles majas olnud algkooli aastatel 1939–1940.

Sellel koolimajal on eriline aura, kinnitasid aktusel päris mitmed vilistlased ning nii mõnigi avaldas lootust, et maja jääb ka edaspidi Kuressaare linna üheks oluliseks haridustempliks.
Väikesest ajaloolisest ülevaatest selgus, et Kuressaarde uue koolimaja ehitamiseks alustasid linnavõimud arutelusid juba 1925. aastal – vaieldi nii kooli maksumuse kui ka asukoha üle. Kui maja lõpuks 1939. aasta 1. septembril avati, oli see aga tolle aja moodsaim õppeasutus, kus sees nii keskküte kui ka veevärk.

Meenutamist vääris ka fakt, et maja jäi puutumata ka sõjakeerises. Hoolimata isegi sellest, et üks Saksa sõdur oli otsustanud enne lahkumist koolimaja õhku lasta, jäi maja terveks.
Legendaarne ajakirjanik Sulev Mets nentis, et kindlasti oli tema omal ajal kõige militaarsem õpilane koolis, sest temal olid jalas Saksa sõjaväe saapad ning jalas Saksa sinelist tehtud viigipüksid.

Õpetaja Ingrid Jõelaid, kes teenis publikult juba selle eest suure aplausi, et tema koolitee algas koos uue koolimaja avamisega 70 aastat tagasi, meenutas, kuidas tol ajal olid vahetunnid vaid viieminutilised ning selle ajaga ei jõudnudki korda rikkuda.
Meenutusi ja mälestuskilde jagus kõigil sõnavõtjatel ja õnnitlejatel. Kuigi seda, milliste nimedega haridusasutused on selle aja jooksul Garnisoni (vahepeal ka 21. Juuni nimelisel) tänaval olnud, vaevalt et keegi meeles pidada suudab – lisaks alg-, põhi- ja keskkoolile on majas töötanud ka näiteks töölisnoorte keskkool.

Ning nagu on meenutanud ajaloo-uurija Bruno Pao, täitnud koolimaja aastatel 1950–51 ka linna kultuurimaja ülesandeid, enne kui kultuur teatrimajja koliti. Linnas polevat toona lihtsalt teist sellist kohta olnud, kus üritusi korraldada.
Praegune koolijuht Jaan Lember tänas kõiki tegijaid, eriliselt aga kunagisi koolijuhte, kellest olid kohal Marie Liiv (kooli “kolmanda vahetuse” ehk õhtukooli direktor 1957–83), Raivo Peeters (1983–1994) ning Marju Rannisto (1995–2000).

Kunagise Kuressaare algkooli esimese direktori Eduard Hõbeniku poeg Lauri avas aga koolimaja fuajees mälestustahvli oma isale, kes juhtis kooli 1939–1940. “Pärast ei olnud ta enam poliitiliselt sobilik sellele kohale, tal lasti aasta töötada veel õppealajuhataja ja õpetajana, edasi tuli sõit Siberisse, kus isa 1942. aastal hukati,” meenutas Lauri Hõbenik.
Pidulik päev lõppes ühise tordisöömisega, kohvi ja torti pakkusid Kuressaare ametikooli põhikooli vilistlastest õpilased.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 225 korda, sh täna 1)