Minna või mitte minna, selles on küsimus (16)

Minna või mitte minna, selles on küsimus

 

Kui nüüd lasteraamatu kangelase Agu Sihvka kombel ausalt üles tunnistada, olen ma käinud valimas kõikidel valimistel ning kolm korda olen ise kandideerinud ja ühel korral valimisliidu nimekirjas isegi volikogu liige olnud ühe valimisaja.

Ootasin pikisilmi, millal siis lõpuks ilmub Kuressaare linnavolikogu saadikukandidaatide nimekiri. 18. septembri Meie Maas ja 25. septembri Oma Saares ta ilmuski.

Ei tunne!

Lugenud selle väga põhjalikult läbi, tabas mind šokk – ma ei tea, kes on need inimesed, kes kandideerivad, keda nad esindavad, ega tea, mis on nende nägemus Kuressaare linnast. Kas mul on võimalus kellegi poole pöörduda, kes on oma südameasjaks võtnud Smuuli rajooni või kesklinna või Tuulte Roosi või Tori kandi.

Kuressaare Kodanik – ei tunne mitte kedagi ega tea, millised on nende seisukohad Kuressaare linna arengu edasiviimisel, mida nad kavatsevad.
Keskerakond – kui kaks juba pikka aega Kuressaare linnas mitte elanud ja siinsed probleemid unustanud esinumbrit välja arvata, on Kuressaare linnast ja selle käekäigust hooliv kandidaat alles 15-nda numbri all. Sellest, et 15 Keskerakonna kandidaati saab volikogu 21-st kohast mandaadid, ei tasu unistadagi.

Anda oma häält sellele kandidaadile, kes võiks midagi ka linna heakäekäigu jaoks teha, ei saa, sest minu hääl läheb hoopis sellele, kes loob isiklikku imagot, kuid linna areng ja sellega seonduv on tema jaoks küsitava väärtusega. Minu jaoks täiesti arvestatavad kandidaadid on pandud kõige viimasteks. Korjake hääli, aga hoidku kõigekõrgem, et te meie nimekirjas volikogusse ei pääseks. Naljakas, samal ajal ka kurb.

Järgmisena tuleb IRL, kes on välja pannud kõige pikema nimekirja. Esinumber nagu alati juba mitmetel valimistel olnud üks- ja seesama isik. Ehk aitaks. Võiks nagu põhitähelepanu pöörata kooli juhtimisele ja hariduse arendamisele. Kui ajakirjandust lugeda, on ta enda alla toole liialt palju kogunud. Toolidel on aga komme, et kui neid on palju üksteise otsas ja katsuda kõikide peal korraga istuda, võivad nad lihtsalt laiali variseda ja istuja leiab end pehme kohaga põrandat nühkimas. Iga inimese võimetel on piirid ja nii paljude ametite pidajat ähvardab pealiskaudsuse oht.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond – ainult üks tõsiselt võetav ja asjalik nimi ja see on esimene. Kus on teised – võtaks mõne ka rea lõpust, aga praktikat arvestades on nende võimalus saada volikogu liikmeks nullilähedane. Oleme jõudnud kõige problemaatilisema erakonnani – Reformierakond.

Esimesed viis kandidaati on tegusad, tuntud, oma ala tundvad linnakodanikud. Ja mitte ainult, ka asjalikud linnaametnikud. Valiks hea meelega ühe neist, aga… No kuidas sa saad valida inimese, kes on igati tore, teinud linna jaoks palju head, aga kuulub samasse seltskonda, kuhu Andrus Ansipki, kes lubas Eesti Vabariigi viia Euroopas viie rikkama hulka, olles nüüd oma utoopiliste lubadustega muutunud kõigi naerualuseks, kelle esinemised on sügavalt tühjad.
Kõik – nimekiri otsas. Mida teha, valima tahaks ju minna?

Kellelt siis küsida?

Valima aga ei saa minna, sest kui valid inimese, kes suudaks midagi teha kodulinn Kuressaare jaoks, on ta nimekirjas sellisel positsioonil, et pole lootustki kunagi volikogusse pääseda. Anda talle oma hääl selleks, et volikogusse satuks säärane inimene, keda sa seal sootuks näha ei soovi, ei taha.

Tekibki nn Tarandi sündroom: anda hääl mingi tundmatu ja mittearvestatava seltskonna liikmele – teades, et nemad volikogusse nagunii ei pääse –, et sinna ei saaks ka need, kes on end upitanud erakondade esinumbriteks, sest neile on ju volikogusse saamine 100% garanteeritud, kui erakonna nimekiri ületab teatud künnise. Peaks alustama kampaaniat, et teatud erakond ei saaks valimiskünnist ületatud.

Võib-olla oleks sellisel juhul ausam, et olekski nimekirjades 21 kandidaati ja siis on näha, milline on kellegi isiklik mandaat ilma juurdeliidetud lisahäälteta. Muidu meenutab valimine vanaisa jutustust lapselapsele oma tegemistest sõjas. Pojapoeg kuulab ja kuulab ja lõpuks küsib: “Kuule, vanaisa, kui see kõik nii oli, nagu sina räägid, miks siis veel teisi sõdureid võidu saamiseks vaja oli?”

Nüüd tagasi loo pealkirja juurde – “Minna või mitte minna valima?”.
Minna kindlasti, sest muidu ei ole pärast mingit moraal-set õigust arvustada, miks valimised just sellise tulemi andsid.
Ma olen võib-olla natukene lihtsameelne, kuid panin, silmad kinni, näpu iga erakonna nimekirja peale ja küsiks nüüd näpu alla jäänud kandidaadilt: mida Sina, Mikk Meikas, Eve Kaasik, Roland Kütt, Tambet Kikas, Tiina Usin, Marika Anger, Natalja Leiten, teeksid Kuressaare linna arenguks ja millised on Sinu eelistused, tegevussuunad, kui saad Kuressaare linnavolikogu liikmeks? Mida Sa ise arvad, kas saad volikogu liikmeks?

Annaks mõned teemad mõtisklusteks:
1. Kas linn vajab normaalseid, ööpäevaringselt lahti olevaid puhtaid käimlaid?
2. Kas kesklinn peaks olema välja ehitatud jalakäijate liikumiseks ja autovaba?
3. Kas linnaelanike turvalisus on kindlustatud?
4. Kas Kuressaare vajaks kaasaegset teaduslikult põhjendatud liiklusskeemi?
5. Kas linn vajaks munitsipaalpolitsei patrulle?
6. Kas Kuressaare linnapark vajaks pargivahti?
7. Kas volikogus peaksid olema volikoguliikmete töörühmad, arutamaks ja lahendamaks linnaosade probleeme? Sest ei ole ju saladus, et Kuressaare linnas on – kuigi ametlikult registreerimata – linnaosad: kesklinn, Tori, Tuulte Roos, Roomasaare, Ida-Niidu, Smuuli, Pihtla tee – Talve tänava osa.

Tähtsusetu sündmus?

Küsimusi ja probleeme on palju, sest valimised on varsti ukse ees, aga vastuseid on raske leida, isegi kui hoolikalt lugeda kahte maakonnalehte. Neljapäeval ilmunud Kuressaare Sõnumid ei pööra sellele valdkonnale üldse tähelepanu. No kus veel Kuressaare probleeme peaks käsitlema?

Lootsin, et leht pakatab kandidaatide seisukohtadest, mitte tühjadest lubadustest. Aga ei ühtegi rida niivõrd olulisest sündmusest linna arengus.
Olen kindel, et inimesed lähevad valima, kui nad teavad, kes mida teeks valituks osutudes. Umbmäärased üldriiklikud parteilised hüüdlaused enam ei müü.
Kuressaare valijat huvitab Kuressaare linna edukas käekäik ja volinikud, kes seda tagavad.

Kutsun üles kandidaate, kes on nimekirjades kümnendast kohast tagapool, endast midagigi rääkima ja oma plaane tutvustama, kui on ikka tõeline soov saada volikogu liikmeks, sest ainuüksi paberile trükitud nimi ei korja hääli. Kui ei, siis tulekski ausalt ära rääkida nagu Agu Sihvka – , et näe, mind lihtsalt räägiti ära, ehk korjan nimekirjale oma kümmekond häält ikka, asi seegi.

Helmut Sääsk
kohusetruu valimas käija

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)