Riik ärgitab kvaliteetkaupu tootma (3)

Eesti riik võtab kasutusele siseriikliku toidukvaliteedikava, mille eesmärk on motiveerida põllumehi andma suurema tulu saamiseks senisest erilisemat ja kallimat toodangut.

“Kui me vaatame, kuidas Itaalias on igal külal oma sink, juust ja vein, mis naabrite omast erineb, siis peaksime ka meie liikuma selles suunas,” ütles Oma Saarele põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõuniku kt Taavi Kand.
Kvaliteedikava eesmärk on innustada tootjaid pakkuma kõrgema kvaliteediga ja tavatoodangust eristuvaid tooteid.

Kvaliteedikava on tootjate vabatahtlikult kokku lepitud reeglistik, kuidas toota tavatoodangust eristuvat kõrgema kvaliteediga toodet. “Grupp põllumajandustootjaid lepib omavahel kokku, kuidas valmistada mingit erilist toodet ja võtab siis endale nende toodete osas vabatahtlikult kõrgemad nõuded, mida üheskoos ka täidetakse. Seetõttu saavad nad neid tooteid ka vastavalt märgistada ja turul kõrgemat hinda küsida,” rääkis Taavi Kand.

Taavi Kandi hinnangul on Eesti tootjate põhiline probleem selles, et kõik pakuvad suhteliselt tavapärast ja odavat toodangut, mida on raske turustada. “Kui meil oleksid eristuvad tooted, siis oleks neid ka lihtsam turustada ja turul nende eest kõrgemat hinda küsida,” ütles Kand.

Eelkõige tuleb kvaliteedikava raames tootmine kasuks väiketootjatele, kelle väikeste tootmismahtude juures oleks kallimate toodete valmistamine hea võimalus sissetulekuid suurendada. “Eksklusiivne ja kallim toode võiks olla paljudele taludele pääsetee,” selgitas Taavi Kand. Küsimusele, millised on need erilised omadused, mille olemasolul saab toote kohta koostada toidukvaliteedikava, vastas Kand, et parim näide on mahetoit, millele on sätestatud tavalisest kõrgemad toiduohutusnõuded.

Siseriiklikud kvaliteedikavad peaksid lähtuma analoogiast, et tootjad võtavad vabatahtlikult rangemad nõuded mingi toote tootmiseks, võrreldes tavatoodetega. Juhul kui tehtaks kindlaks, et näiteks rannakarjamaadel karjatatud lehmade piimal on mingid erilised omadused, saab toidukvaliteedikava välja töötada sellise piima tootmiseks. “Arvame, et potentsiaali võiks olla rannaniitudel kasvanud lehmade piimal ja lihaveistel ning aianduse poolelt à la Peipsi sibul,” pakkus Kand.

Kandi sõnul hakkab riik kvaliteedikavasid MAK-i (maaelu arengukava) toetustest mingil määral ka toetama. “Me saame katta täiendavad püsikulud, mis põllumajandustootjal selles kavas osalemisega tekivad, samuti saame katta toodete tutvustamisega seotud kulutusi,” rääkis ministeeriumi töötaja.
Taavi Kand lausus, et praegustel andmetel pole tootjad kvaliteedikavades osalemise vastu erilist huvi üles näidanud. “Tootjaid on vaja ärgitada sellega kaasa minema,” arvas ta.

Toidukvaliteedikavade loomise võimalust näeb ette Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, mille eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel sel nädalal. Seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2010. Seaduse kohaselt on toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptoode eriliste omadustega toode, mille tootmise põhitoorainena kasutatakse 100% ulatuses toidukvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid.

Tunnustatud toidukvaliteedikava puhul on tegemist riigi garantiiga, et kvaliteedikava raames toodetud tootel on toidukvaliteedikava eeskirjas lubatud omadused. Tarbija informeerimiseks avaldatakse veterinaarameti kodulehel toidukvaliteedikavale tunnustamist taotlenud tootjarühma nimi ja toidukvaliteedikavas osalejate nimed. Välja tuuakse ka toote tootmismeetodi kirjeldus, samuti näiteks tooraine omaduste kirjeldus ning toote valmistamisel kasutatava meetodi kirjeldus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 104 korda, sh täna 1)