Eelolev nädal möödanikus

Tänasel päeval sada kuuskümmend aastat tagasi, 1849. aasta 26. septembril, sündis Venemaal Rjazani linnas maailmakuulus teadlane-füsioloog, Nobeli preemia laureaat Ivan Pavlov.

Esmase hariduse sai ta kohalikus kirikukoolis. Ka kõrgema hariduse omandamist alustas Pavlov vaimulikus seminaris, mis jäi aga lõpetamata. Vaimulikukutsele eelistas noormees teadlaseametit ning asus Peterburi ülikoolis õppima keemiat ja füsioloogiat.

Enam kui kahe aastakümne vältel uuris Pavlov loomade reflekse ja avaldas 1930. aastate alguses oma tuntuima töö – tinglike reflekside teooriast. Tõsi, Nobeli preemia oli ta pälvinud juba 1904. aastal seedimisalaste ja vereringluse teooriat käsitlevate teadusuuringute eest.

Maailmavaatelt oli Ivan Pavlov veendunud antikommunist. Sellest hoolimata ei lahkunud ta kodumaalt ka pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal, ehkki tööpakkumisi tuli talle kogu maailmast. 1923. aastal mõistis Pavlov külaskäigu ajal Ameerika Ühendriikidesse Venemaa kommunistliku režiimi avalikult hukka. Hiljem läkitas ta Stalinile kirja, milles kritiseeris teravalt kommunistide hariduspoliitikat ja suhtumist intelligentsi. 1920. aastate lõpul ei lubanud ta demonstratiivselt oma laboratooriumisse üht kõrgemat võimukandjat Nikolai Buhharinit.

Ülemaailmne kuulsus oli teadlasele aga tõhusaks kaitseks ja kommunistid ei söandanud teda puutuda. Pavlov suri kõrges eas 1936. aasta veebruaris. Kuigi tema surma kohta on kirjanduses ilmunud rohkesti kõige erinevamaid spekulatsioone, on siiski tõenäoline, et seekord oli tegu loomuliku surmaga. 

Homme möödub seitsekümmend aastat päevast, s.o 1939. aasta 27. septembrist, mil pärast peaaegu kuu kestnud vastupanu kapituleerus Poola pealinn Varssavi. Poolakad oleksid ehk Natsi-Saksamaa survele kauemgi vastu pidanud, kuid nagu teada, andis 17. septembril nende tagalale löögi Punaarmee. Juba järgmisel päeval, 1939. aasta 28. septembril, sõitis Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop taas Moskvasse, kus viidi lõpule Poola jagamine ja allkirjastati Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu “Sõpruse ja piiri kokkulepe” ehk MRP-2. Ka sellel dokumendil olid nn salaprotokollid, milles kaks riiki vastastikku mõjutsoone täpsustasid.

Sada nelikümmend viis aastat tagasi, 1864. aasta 28. septembril, asutas saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx (1818–1883) Londonis nn Rahvusvahelise Tööliste Liidu ehk Esimese Internatsionaali. Tookord ta loomulikult ei teadnud, et selle tagasihoidliku algatusega kinkis ta kogu inimkonnale tõelise Pandora laeka, mille hilisem avamine kõikjal häda ja viletsust külvas.

Kaheksakümmend viis aastat tagasi, 1924. aasta 28. septembril, sündis Itaalias Fontana Liri väikelinnas XX sajandi üks suurepärasemaid näitlejaid Marcello Vincenzo Domenico Mastroianni. Tema tuntumad filmid on: “Magus elu” (La dolce vita), “Lahutus Itaalia moodi” (Divorzio all’italiana), “8½”, “Naiste linn” (La città delle donne), “Eile, täna, homme” (Leri, oggi, domani), “Abielu Itaalia moodi” (Matrimonio all’italiana) jpt. Muide, kahes viimati nimetatud filmis mängis ta koos imekauni So-phia Loreniga, kes nädal tagasi tähistas 75. juubelisünnipäeva. Marcello Mastroianni suri 1996. aasta detsembris.

Sada viis aastat tagasi, 1904. aasta 1. oktoobril, sündis Ukrainas juudi päritolu Vene-Ameerika pianist Vladimir Horowitz (suri 1989. a). Asjatundjad peavad teda möödunud sajandi üheks suuremaks klaverivirtuoosiks.
Horowitz lõpetas Kiievi konservatooriumi ja esines esimest korda publiku ees 1920. aastal. Ent juba kahe aasta pärast andis ta tookordses Petrogradis (praegu Peterburi) 23 esinemisest koosneva kontsertide seeria, mida saatis ennenägematu edu.

Horowitz lahkus Nõukogude Liidust 1925. aastal, 1928. aastal sõitis ta kontsertreisile USA-sse ning jäigi sinna elama. Kodumaad külastas ta taas alles eaka mehena, perestroika ajal 1986. aastal. Tookord Leningradi filharmoonia suures saalis toimunud esinemist mäletan hästi – lausa triumfaalne menu ja võrratu kontserdielamus!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)