Kuressaare sai taas kergliiklusteed juurde

Kuressaare sai taas kergliiklusteed juurde

PROOVIKÕND: Enne kergliiklustee pidulikku avamist proovisid ametnikud, kas see ka kannab. Esiplaanil vasakult Madis Pihel, Urmas Sepp ja Toomas Magus.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori Enn Raadiku sõnul on Kuressaare omamoodi haruldane linn. Nimelt saab nüüdsest mööda kergliiklusteed linnale tiiru peale teha, kui arvestada ka Põduste jõe kallasrada.

Eile võeti pidulikult vastu Kuressaare ringtee rekonstrueerimise II etapp – ringtee lõik, mis kulgeb Roonimäelt Kellamäele. Remonditööde käigus rekonstrueeriti 2,4 km põhiteed ning ehitati 2,7 km valgustatud kergliiklusteed ja üks valgustatud ringristmik. Lisaks renoveeriti neli ristmikku. Kergliiklustee sai ligi 19 meetri pikkuse ja nelja meetri laiuse silla üle Põduste jõe. Teise etapi tööde maksumus oli 16,9 miljonit krooni ning töid teostas AS Teede REV-2.

Enn Raadiku sõnul oli selle objekti puhul tegemist eelmise aasta töö jätkamisega. Nüüdseks lõplikult valmis Roomassaare – Kellamäe tee rekonstrueerimine ja kergliiklustee läksid kokku maksma ligi 60 miljonit krooni. Raadiku sõnul saadi võrreldes 2007. aasta hindadega töö kätte oluliselt odavamalt. Kokku valmis põhiteed 8,3 km ja kergliiklusteed ca 7 km pikkuselt.

Nii Raadik kui ka Lääne teedekeskuse Saaremaa esinduse juhtivspetsialist Toomas Magus kinnitasid, et töö kvaliteediga võib rahule jääda. Magus pakkus avamisel ka välja, et Kuressaare linn võiks Põduste jõe silla tarbeks välja kuulutada nimekonkursi. Ise leidis ta, et sild võiks vabalt kanda Koostöö silla nime. Seda eelkõige seetõttu, et kogu rekonstrueerimine sai teoks mitme omavalitsuse, ametiasutuse ning ettevõtte koostöös.

Rekordiline aasta teedeehituses

Raadik märkis, et eilset üritust võiks sümboolselt nimetada kõikide maakonnas sel aastal toimunud teedeehituste avamiseks. Kokku sai Saare maakonnas eelmisel aastal tolmuvaba katte 40,4 km teed, 10 kilomeetril viidi läbi teekatte taastamist ning 63 kilomeetril pindamist.

“See on kindlasti rekord üle aastate,” märkis Raadik. Saare maakond on tema sõnul Eesti mastaabis heal järjel. Kui Eestis on tolmuvabasid teid veidi üle 50%, siis Saare maakonnas on see protsent 67. Raadik arvas, et siiski võib minna veel rohkem kui 10 aastat, et jõuda sellisesse olukorda, kus Saaremaale saab ringi peale teha vaid tolmuvaba kattega teid kasutades.

Järgmise aasta tööde kohta Raadik veel midagi öelda ei osanud, kuna eelarvet veel ei ole ning majanduslik olukord määrab nii mõndagi. Saaremaale teetöid tegema siiski tullakse. Selgumisel aga on veel tööde maht ja kindlad objektid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)