Muuseum: langus kujuneb oodatust väiksemaks

Muuseum: langus kujuneb oodatust väiksemaks

 

Majandussurutise tingimustes on Saaremaa muuseumi külastatavus tänavu vähenenud pea viiendiku võrra. Kuna aga aasta pole veel lõppenud, võib loota, et langus kujuneb mõnevõrra väiksemaks.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et kui ta juulis arve üle vaatas ja väikese vahekokkuvõtte tegi, tundus muuseumi külastatavuse tagasiminek olevat vägagi drastiline. “Tookord näitasid arvud, et külastajate arv (101 012 inimest 2008. a) on mullusega võrreldes kuskil kolmandiku võrra vähenenud,” rääkis ta. “Kui ma aga nüüd septembris taas arve kokku lõin, siis tuli tõdeda, et tagasiminek polegi niivõrd hull.”

Mullune aasta oli parim

Direktori sõnul oli pärast Eesti taasiseseisvumist möödunud aasta majanduslike näitajate poolest nende jaoks parim. 2008. aastal teenis Saaremaa muuseum tasulistest teenustest (s.o piletite müük, ürituste korraldamine ja ruumide üür) kokku 3,5 miljonit krooni.
See on aastases arvestuses. Praegu aga – s.o augustikuu lõpu seisuga, mil turismi tipphooaeg on läbi – on muuseum tasuliste teenuste osutamisest teeninud 2,92 miljonit krooni.

“See tähendab, et praeguse seisuga oleme mullusega võrreldes 17–17,5 protsendiga miinuses,” selgitas Püüa. “Ja kuigi tänavu on parim aeg muuseumite jaoks lõppenud, pole aga aasta veel lõppenud. Praegune laekumine on enamvähem selles piires, mis mullu. Seepärast söandangi prognoosida, et aastases arvestuses tuleb Saaremaa muuseumi külastatavuse langus 15 protsendi ringis või isegi alla selle.”

Ürituste arv ja üüritulu endine

Masu tingimustes on Saaremaa muuseumi sissetulekud kahanenud peamiselt seetõttu, et vähenenud on piletite müük. Läinud aasta lõpu seisuga oli muuseumi piletite müügist saadud tulu 2,28 miljonit krooni. Tänavu on juba laekunud 1,9 miljonit krooni, mis teeb tagasiminekuks ligi 17 protsenti. Kuid ees on ju veel terve neljas kvartal.
Samas pole aga Endel Püüa sõnul kuigivõrd vähenenud tulu, mis saadud ürituste korraldamisest ja lossi ruumide ning lossihoovi välja üürimisest. “Selles osas ma märkimisväärset tagasiminekut ei näe, sest traditsioonilised üritused toimusid ka tänavu ja seda masust hoolimata,” rääkis ta.

Traditsiooniliselt on menukad piiskopi pidusöögid, Kuressaare lossi päevad, abielude registreerimised linnuses koos kahuripauguga, mitmesugused vastuvõtud, piknikud jne. Kuigi direktori sõnul on üht muuseumi menuüritust piiskopi pidusööki sel aastal vähem korraldatud, on paar juurde tulnud uut üritust tekkinud tagasimineku peaaegu korvanud.
Kindluse kõrval hakkab tasapisi populaarsust võitma ka Mihkli talumuuseum koos oma puhkeplatsiga. Kasutatakse sauna ja grillipaargut, taluõuel toimuvad teatrietendused, kontserdid, pulmatseremooniad jms.

Uute valikute ees

Majandussurutise tõttu on Saaremaa muuseumi selle aasta eelarvet juba kahel korral kärbitud. Kui läinud aastal sai muuseum riigilt tegevuskuludeks 5,7 miljonit krooni, siis tänavu kujuneb selleks summaks 4,7 miljonit krooni. “Tõsi, nimetatud summale tuleb veel lisada Ruhnu muuseumi investeeringuteks saadud 250 000 krooni,” rääkis Püüa, “mis tähendab, et tegelikult on riigipoolne toetus kahanenud u 750 000 krooni võrra.”
“Järgmise, s.o 2010. aasta eelarve kavandamisel võtsime tänavusest summast veel 15% alla,” jätkas ta, “kuid praegu tundub küll, et lõplikuks vähenemisprotsendiks kujuneb siiski üheksa.”

Kuid muuseumi igapäevategevuse jaoks tähendab eelarve kahanemine valikute tegemist. “Paar inimest on meil töölt lahkunud ja nende asemele pole uusi töötajaid palgatud,” selgitas Püüa. “See aga tähendab, et on töölõike, kus me ajutiselt peame tegevuse kas üldse peatama või siis katma need olemaoleva tööjõuga.”

Siinjuures jääb vaid loota, et muuseumi külastatavus enam ei lange ja püsib ka järgmisel aastal enam-vähem samal tasemel. Kui säärane optimistlik prognoos täitub, võimaldab see osa varem riigieelarvest tasustatud töökohti omatulude peale üle viia. “Sedasi püüamegi end rasketel aegadel vee peal hoida,” märkis muuseumi direktor.

Valitsus omatulu teenimist ei stimuleeri

Vestlusest Endel Püüaga ilmnes aga veel üks paradoksaalne tõsiasi. Kui varasematel aegadel oli omatulu võimalik põhiliselt investeerida kindluse hoovi hoonetesse (omatuluga on restaureeritud endine sõjakomissariaat, arhiivihoone, töökoda, ehitatud garaaž), siis viimastel aastatel läheb see peaaegu täielikult majanduskuludeks.

Tuleva aasta kohta ütleb Püüa: “Rumal lugu kogu selle loo juures on, et siiamaani pole riik võtnud kindlat seisukohta, mis saab tänavu kultuuriasutuste omatulu jäägist. Praegustel rasketel aegadel saaksime me olukorda leevendada sellega, et jätame mõned asjad ostmata, osa ehitustöid tegemata ning nii hoida raha tuleva aasta jaoks. Samas aga ei suuda riik selget vastust anda, kas see omatulu jääk meil ka tuleval aastal ikka olemas on.”

Küsimusele, kas on oht, et valitsus võib omatulu jäägi tõepoolest ära võtta, mis majanduslikus mõttes kultuuriasutusi sugugi ei stimuleeri, vastas Saaremaa muuseumi direktor: “Juba sel aastal taheti ära võtta, kuid tänu ministri energilisele tegevusele võideti see asutustele tagasi. Kui see aga nüüd ikkagi ära napsatakse, ei stimuleeri see meid omatulu teenimist suurendama.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)