Aken teispoolsusse – vanavene ikoonikunst linnuses

Vanavene ikoonikunsti tutvustav näitus rändas enne Saaremaale jõudmist mööda Mandri-Eestit. Kuressaarde saabus väljapanek tänu Saaremaa muuseumi juhtivteaduri Raul Salumäe aktiivsele tegutsemisele.

Tartu ülikooli kunstimuuseumi koguhoidja Külli Valgu sõnul on eesmärgiks seatud ülevaate andmine Peipsi ääres elavatest vanausulistest ja nende ikoonide valmistamise traditsioonidest.
19. sajandi lõpul puhkes Raja külas õitsele vanausuliste kultuur. 1880. aastast kuni 20. sajandi 30. aastateni tegutses sealkandis munk Gavriil Jefremovits Frolov. Tema eestvedamisel sai hoo sisse ikoonide maalimine. Sealsete meistrite looming leidis tunnustamist nii toonases Eesti vabariigis kui ka kaugemal.

Valminud ikoone iseloomustas kõrge esteetiline tase ja 10.–11. sajandi Vana-Vene traditsioonide järgimine. Frolovi elu ja loominguga saab Peipsi kanti sattuja tutvuda Mustvee külje all asuvas Raja koguduse hoones, kus on väljas meistri loomingut tutvustav väljapanek. Tänaseks on aga toimunud pöördumatud sündmused ja omaaegne jõuline traditsioon on nüüdseks täiesti hääbunud. Omaaegseid kõrgel tasemel maalitud ikoone võib, nagu mainitud, näha Raja koguduse hoones.

Vanausuliste ikoone iseloomustab 10.–11. sajandi traditsioonide järgimine. Pärast patriarh Nikoni kirikureformi 17. sajandil hakkas ikoonikunsti tugevasti mõjutama Lääne-Euroopa maalikunst. Kuressaare linnuses üles pandud pühapildid on aga vabad Lääne-Euroopa mõjudest.
Külli Valgu kinnitusel on ikooni maalimine ja valmistamine püha tegevus. Seda ei tohi pealt vaadata võõras silm. Peipsi-äärsed vanausulised on läbi aegade olnud umbusklikud, lubamata oma elamisse naljalt võõraid.
Tänaseni pole Gavriil Frolovile Eestis väärilist mantlipärijat tulnud. Ikoonimaalimist õpetatakse tänasel Venemaal suuremates keskustes, Moskvas, Peterburis ja Pihkvas.

Kuressaare linnuses avatud näitus tutvustab huvilisele sedagi, kuidas omal ajal puidust ikoone tehti ja mis oli oluline tööprotsessi juures. Näha saab ka Frolovi eeskujulehti, mis ei ole klantspildid, vaid kasutamist leidnud tööprotsessides. Mõned neist on küllalt auklikud ja tahmunud.
Tartu ülikooli käsutuses olevas kogus on umbes 200 ikooni, mis pärinevad erinevatest Venemaa regioonidest. “Ülikool sai need 1970.–80. aastatel oma valdusesse eraisikutelt ja koguduste annetustena,” rääkis Valk. “Ikoonil on õigeusu liturgias täita kindel roll. See on aken teispoolsusse, luuakse side elava ja püha isiku vahel. Oma palvetes on inimesel võimalik saada ühendus pühakuga.”

Külli Valk soovitas inimestel ka iga päev kanda pühapilti taskus või autoomanikul panna autosse. Tänapäeval on saadaval väiksed reisiikoonid, mis mahuvad nii rahakotti, ridiküli kui ka sõiduki armatuurlauale.
Kunagi pistis kaupmees enne võõrale maale suundumist pühapildi taskusse, et see kaitseks teda pikal teekonnal. Peipsi-äärsetel kalameestel oli komme kanda pühapilti kaasas ka siis, kui järvel loomust nõutama mindi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 134 korda, sh täna 1)