Riigieelarve eelnõu jätab otsetoetused väiksemaks

Eile valitsuse erakorralisel istungil kinnitatud 2010. aasta riigieelarve eelnõu näeb põllumajandustootjatele makstavateks riigipoolseteks otsetoetusteks ette 520 miljonit krooni ehk 66 protsenti lubatud maksimumist.

Hindrek Riikoja põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles Oma Saarele, et 2010. aasta eelarvesse on top up’iks planeeritud 520 miljonit krooni, mis on ca 66% protsenti lubatud maksimumist. Tänavu on top up’iks eraldatud 445 miljonit krooni ehk ligikaudu 57% maksimumist.

“Loomulikult on meil hea meel, et asi ei läinud vähendamise suunas, sest eelarve menetlemise käigus oli õhus ka variant, et otsemaksed vähenevad või lähevad suisa nulli,” ütles Oma Saarele Eestimaa põllumajandustootjate keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt.

Samas olid põllumeeste ootused Hundi sõnul praegust rasket majanduslikku olukorda arvestades seotud ikkagi sajaprotsendilise toetusõigusega ehk 792 miljoni krooniga.
“Turu kaotus ja kahjumid on suured ja need on aastatega kumuleerunud,” tõdes Hunt. “Ka 2010. aasta tuleb raske ning meie põllumajandustootjate read hõrenevad ja põllumajandus toidu tootmisena tõmbub kokku.”

Eile peaminister Andrus Ansipile arupärimise teinud riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liige Jaanus Marrandi tuletas meelde, et Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel on erinevad valitsuskoalitsioonid lubanud ja mitmel aastal ka täitnud oma lubadused maksta otsetoetusi liitumislepingus lubatud maksimummäärades. Vastavalt nendele poliitilistele lubadustele on põllumehed seadnud paljuski ka oma äriplaanid.

Praegune valitsuskoalitsioon on Marrandi sõnul aga algsetest lubadustest loobunud. Nii on Eesti riigipoolsete täiendavate otsetoetuste maht vähenenud peaaegu poole võrra, ulatudes 2009. aasta eelarves 445 miljoni kroonini.

Marrandi teatas järelepärimises, et nii põllumeeste kui ka paljude asjatundjate sõnul on täies mahus otsetoetuste maksmine praktiliselt ainuke meede, mis võiks põllumajanduse jätkusuutlikkusele praeguses olukorras positiivset mõju avaldada. Sellega pidurduks piimakarja vähenemine ja säiliks ka piimatootmine kui ekspordivõimeline valdkond. Teraviljakasvatajad ei peaks loobuma külviplaanidest. Lõppkokkuvõtteks tähendab see aga maal töökohtade säilimist, lausus Marrandi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)