Vastukaja: “Minna või mitte minna, selles on küsimus” (17)

OS, 26.09 09

Keskerakonna kahe linnapeakandidaadi vastused

Täpsuse huvides märgime, et Keskerakonna nimekirja kaks esimest kandidaati töötavad küll Saaremaast kaugemal, kuid töövälisel ajal on nad valdavalt Saaremaal ja Kuressaares. Olles eemal, näed asju tihtipeale palju laiemalt ja selgemini. Pigem võib väita, et tänu eemalolekule on tulnud selgemini välja need murekohad, samuti ka võimalused, mis on linna arengule olulised. Osaline

eemalolek võimaldab selgemini näha ja võrrelda Kuressaaret, tema probleeme ja edulugusid teiste omavalitsustega. Meil on selge visioon ja tegevuskava just linlase probleemide lahendamiseks ja linna edasiseks arendamiseks. Olgu lisatud, et endise kolleegina ei saa hr Sääsel olla teadmata, et nii Kalle Laaneti kui ka Priit Heinsoo tööelust on suurem osa möödunud just Kuressaares.

On väga oluline, et omavalitsus lahendaks just neid kohaliku elu küsimusi, mida peavad oluliseks linlased, mitte aga pelgalt neid, mida peab oluliseks linnavalitsus. Ideaalis probleemkohad kattuvad. Suurepärane, et üks aktiivne kodanik on tõstatanud teemad, mis viitavad kitsaskohtadele meie kodulinnas.

1. Kas linn vajab normaalseid, ööpäevaringselt lahti olevaid puhtaid käimlaid?
Jah, vajab! On elementaarne, et linlastel ja linna külalistel on võimalik kasutada puhtaid käimlaid. Linnapargis asuv käimla on turismi- ja terviselinna häbiplekk. Samas meenutame, et aastaid oli seegi suletud. Kuressaare kesklinnas peab olema ööpäevaringselt avatud vähemalt üks avalik WC, mida on võimalik kasutada ka puuetega inimestel. Leiame, et ka tualettide viidasüsteem on olematu. Väidame, et käimlate probleemi lahendamine ei eelda mäekõrguseid finantse, pigem head tahet olukorda lahendada. Tegemist on valdkonnaga, kus linn peab tegema arukat koostööd erasektoriga.

2. Kas kesklinn peaks olema välja ehitatud jalakäijatele liikumiseks ja autovaba?
Suur osa Eesti väikelinnu on suutnud just viimastel aastatel luua/korrastada oma esindusväljaku. 2003. aastal korraldas Kuressaare linnavalitsus koostöös Eesti arhitektide liiduga küll ideekonkursi kesklinna ümberehituseks, valiti välja ka võidutöö, kuid tegudeni jõutud ei ole. Kuressaarel PEAB olema linnasüda, mis vähemalt suveperioodil on vaid jalakäijate päralt. Eestis on piisavalt häid spetsialiste, et liiklusskeem mõistlikult üles ehitada. Leiame, et kompromiss ettevõtjatega ON võimalik. Kuressaare keskväljak tuleb ümber ehitada.

3. Kas linnaelanike turvalisus on kindlustatud?
Linnaelanike turvalisust on vaja tõsta. Me ei saa pidada Kuressaaret turvaliseks, kui ettevõtjad kaebavad pidevalt lõhutud akende üle, pea igal nädalavahetusel toimuvad kesklinnas öösiti kaklused, varguste arv kasvab. Olukorda saab oluliselt parandada, tehes koostööd. Üheks konkreetseks lahenduseks on omavalitsuse poolt linna videovalve väljaehitamine. Endiste Saaremaa politseinikena saame väita, et see suurendab korrarikkumiste avastamist ja selle kaudu vähendab ka kuritegusid. Eelnev praktiline kogemus on Kuressaare näitel olemas, paraku lõpetati toimiv videovalve kehva koostöö tõttu.

Omavalitsus peab politseilt saama regulaarselt teavet kuritegude ja muude korrarikkumiste asjaolude kohta. See annab eelduse õigusrikkumiste põhjustega tegelemiseks.
Rõhuasetus peab olema koostööl erinevate institutsioonide ja ühendustega (politsei, piirivalve, päästeamet, kaitseliit, naabrivalve, ettevõtjad jms). Omavalitsuse rollina näeme siin koostöö initsieerimist ja korraldamist. Koostöö korraldamine ei nõua suuri ressursse, küll aga head tahet.

4. Kas Kuressaare vajab kaasaegset liiklusskeemi?
Jah, ja seda kiiremas korras.

5.–6. Kas linn vajab munitsipaalpolitsei patrulle? Kas Kuressaare linnapark vajab pargivahti?
Üheks oluliseks meetmeks turvatunde tagamisel on tõesti kohaliku omavalitsuse (KOV) korrakaitseametnike ametikohtade mehitamine ja aktiivne panustamine avaliku korra tagamisse. KOV-i korrakaitseametnikud saavad osaleda järelevalvetegevuses, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Eelkõige järelevalve avalikus kohas käitumise üle, parkimisega tegelemine (Kuressaares ei tegele parkimiskorraldusega mitte ükski institutsioon ja tulemuseks on tõeline segadus) jne. Omavalitsuse korrakaitseametnikud peavad olema linlasele partneriks, kelleni jõuaksid mured otse tänavalt. See üksus peab tegema kindlasti tihedat koostööd politseiga.

Linna korrakaitseametnike kaasamisega on võimalik järelevalvet avaliku korra üle laiendada (Tuulte Roosi, Smuuli, Ida-Niitu jt n-ö linnaosadesse), et see ei oleks pelgalt kesklinna- või väljakutsetepõhine. Oleme veendunud, et ressursside efektiivsema kasutamise kaudu on võimalik tänase võimekuse sees luua lisaks olemasolevale ühele heakorra järelevalveametnikule vajalik korrakaitseametnike koosseis. Samuti on ühe ülesandena kaalumist väärt pargivahi funktsiooni täitmine.
Eraldi munitsipaalpolitsei kui institutsiooni loomine ei ole Kuressaare tingimustes reaalne.

7. Kas volikogus peaksid olema volikoguliikmete töörühmad, arutamaks ja lahendamaks linnaosade probleeme? Sest ei ole ju saladus, et Kuressaare linnas on – kuigi ametlikult registreerimata – linnaosad: kesklinn, Tori, Tuulte Roos, Roomassaare, Ida-Niit, Smuuli, Pihtla tee – Talve tänava osa.
Oleme arvamusel, et selliste töörühmade loomine volikogu koosseisus ei ole kõige efektiivsem lahendus, sest volikogu ei moodustata piirkondade põhiselt ja seega võivad mõne piirkonna huvid tahaplaanile jääda. Tuleb luua hoolekogud linna eri piirkondade vabatahtlikest. Hoolekogude esindajad on kursis oma piirkonna probleemidega ning neil oleks õigus pöörduda just selle volikogu komisjoni poole, kelle pädevusse vastava valdkonnaga tegelemine kuulub. Hoolekogu esindaja saaks osaleda volikogu komisjoni töös eksperdina antud küsimuse lahendamisel.

Just see valija tõstatatud teema on keskne. Linnavalitsus ja volikogu peavad olema kompetentsikeskused, kus lahendatakse just linnarahvale olulisi küsimusi. Suurepärane, kui meil on selliseid initsiatiivikaid linnakodanikke, kes tunnevad muret oma nn linnaosa käekäigu pärast. Ainult koostöös aktiivsete linlastega on võimalik leida ja praktikas rakendada uudseid koostöövorme, mis lähendavad linlasi ja linnavõimu.
Tervitused valijale-ekskolleegile Helmut Sääsele.

Kalle Laanet ja
Priit Heinsoo

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)