Laudaehitustoetust saanud põllumehed otsivad omaosalust (13)

Laudaehitustoetust saanud põllumehed otsivad omaosalust

 

Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse meetmest (1.4.2) suuremaid toetusi saanud Saaremaa põllumajandustootjad on hädas kohustusliku omaosaluse leidmisega.

“Lauda ehitamise eelarve on 15 miljonit ja seda raha ei ole praegu kusagilt võtta,” ütles Oma Saarele möödunud aastal Luulupe nuumveiselauda ehitamiseks 7,5 miljonit krooni toetust saanud OÜ Landhord Trading osanik Margus Männik, kes plaanib Luulupele ehitada laudakompleksi 200 veisele. “Lisaks omaosalusele, milleks ma vajan mõne miljoni osas ka pankade tuge, on mul veel raskem leida seda seitset miljonit, mis peaksin ära kulutama enne, kui saan selle PRIA-lt tagasi küsida,” rääkis ta.

Männik meenutas, et aasta-paar tagasi, kui ta toetuse saamiseks taotluse esitas, olid hoopis teised ajad. “Iga kord, kui ma mingisuguse PRIA kirjaga panka läksin, olid kõik väga rõõmsad, et saavad väga kindlalt natukesekski ajaks raha välja laenata. Täna on pankadel raha nii vähe, et olgu see garantii milline tahes, lihtsalt pole seda välja anda,” nentis Männik.

Samas tõdes lihaveisekasvataja, et väiksemate projektide finantseerimisega tal rahamuret pole, ka pangad on igati toetanud. “Üks kahe miljoni kroonise eelarvega maaparandusprojekt just lõppes, teine 2,5 miljoni kroonine on praegu käsil,” viitas Männik.

Keerulisi aegu kurtis ka lauda rekonstrueerimiseks sel suvel 6,7 miljonit krooni toetust saanud Orissaare valla Jurna talu peremees Toomas Haamer. Ligemale 15 miljoni kroonise eelarvega lauda ehitamine lükkub edasi vähemalt aasta võrra. “Mul on ka teisi investeeringutoetusi ja pangalaenud on varasemast peal,” ütles Haamer, kelle sõnul sunnib madal piimahind hoolsasti jälgima, et juba olemasolevad rahalised kohustused täidetud saaksid.

Haameri hinnangul aitab laudaehitajate keerulist olukorda leevendada mõni kuu tagasi vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt pikendati 2007. ja 2008. aastal loomakasvatusehitise investeeringutoetuse meetme alt toetatud projektide realiseerimistähtaega kahelt aastalt neljale. Muudatus puudutab tootjaid, kes pole veel ehitama hakanud. “Selle aja jooksul saab ehk lauda tehtud, algselt oli see plaanitud muidugi kiiremas korras,” sõnas Haamer, kelle arvates on hindade poolest praegu ehitamiseks soodne aeg.

Väljaküla piimafarmi ehitamiseks 7,8 miljonit krooni toetust saanud Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla ootab laenutaotlusele pankade otsust ja isegi kui pank raha annab, pole ehitamine esialgu veel sugugi kindel. “Madala piimahinna tõttu on majanduslik olukord vähemalt meie ühistus küllaltki vilets, “ põhjendas ta. “Meie ühistul mingit raha arve peal ei ole, nii, et kõik ülejäänu tuleb laenata,” lisas ta. Samas on ehitusturu jahenemine vähendanud algselt üle 30 miljoni krooni maksma pidanud piimafarmi maksumust 24 miljonile kroonile.

Seni on Rauni ühistu kulutanud lüpsifarmi detailplaneeringu koostamiseks, keskkonnamõjude hindamiseks ja toetuse taotluse koostamiseks vähemalt pool miljonit krooni.
PRIA peadirektor Jaan Kallas teatas hiljuti, et majanduses valitseva olukorra tõttu on põllumajandustootjatel keeruline leida oma investeeringuteks (laenu)raha ja tulla toime kohustusliku omaosalusega, mis enamasti peab moodustama investeeringu abikõlbulikust mahust 40–60%. Seega võib kaks aastat pärast toetuse määramist selguda, et investeering jäigi tegemata ja toetusraha ei saa välja maksta.

PRIA eelarve- ja analüüsiosakonna statistika- ja analüüsibüroo andmetel on Eestis investeeringu teostamisest loobunud praeguseks kolm Lõuna-Eesti taotlejat. PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Toomas Ojakääru sõnul on eeltoodud andmed selles mõttes enneaegsed, et kaheaastased investeeringu elluviimise tähtajad hakkavad kätte jõudma tuleval aastal.

Juhul, kui taotleja PRIA-le tähtaja möödudes mingit loobumisavaldust ei esita, jääb ta lihtsalt toetusest ilma. “Inimene ei peagi loobumise puhul midagi teatama, vaid ta jääb lihtsalt rahata, kui kahe aasta jooksul pärast toetuse määramist investeeringu elluviimise tõenduseks kuludokumente ei esita,” selgitas Ojakäär.

Samas on praegu väga palju investeeringu odavnemisi, kusjuures jutt pole ainult sadadest ja tuhandetest, vaid lausa kümnetest tuhandetest kroonidest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)