Metsküla metsa ei lähe

Metsküla metsa ei lähe

SELTSIS ON SEGASEM: Metsküla seltsis tegutsevad nii noored kui ka vanemad inimesed. Külavanem Mati Maripuu (paremal), seltsi esimene esimees Aarne Toomväli, seltsi liikmed Tauri Olesk ja taas juhatusse valitud Tallinna tehnikaülikooli tudeng Arli Toompuu.

Metsküla elanikud võivad tänavuse suve tähtsündmuseks pidada küla läbiva tee mustkatte alla viimist. Külaseltsi juhatuse liikmed ja külavanem ei olnud teemeestele kiituse avaldamisega kitsid. Pidulik austuseavaldus toimus juulikuu eelviimasel päeval, kui töö ennetähtaegselt lõpetatud sai.

Just see sündmus saigi ajendiks, miks Oma Saar teistkordselt Metskülla tõttas, seekord juba eesmärgiga tundma õppida küla tegusaid inimesi, edastada leheloos seltsi tegemisi ja kõige selle taustal tajuda kauge metsaküla vaimu.

Päikesepaistelisel augustipäeval kohtusime küla tutvustava infotahvli juures seltsi tookordse eestvedaja (27. septembril valiti seltsi uus juhatus) Aarne Toomväli, külavanem Mati Maripuu ning külanoorte Arli Toompuu ja Tauri Oleskiga. Teabetahvel ja teeviidad valmistatigi külaseltsi eestvedamisel. Lähedal asuvast vanast koolimajast kostis taas üle hulga aja laste kilkeid ja… pillihelisid. Metskülas olid laagris pärimusmuusikahuvilised.

Kuna külaseltsi korraldatud Tuhkana mängud olid just läbi saanud, siis algaski meie jutuajamine spordist ja üldse vaba aja sisustamisest. Sportlik tegevus on Metsküla noorte hulgas au sees. Meistrivõistlusi peetakse mitmel alal, alates kabest ja lõpetades triatloniga, mis on, tõsi küll, lühemate distantsidega.

“Tuhkana mängudel on alati üle kahekümne osaleja, lisaks publik. Nii ka sel aastal. Kõik õnnestus ja läks korda. Mängud on ikkagi mõeldud kohalike inimeste jaoks, et lähikondsetel oleks tegevust ja vaheldust,” märkis Arli Toompuu.
Küla- või kiigeplatsile kavandavad seltsi liikmed nii korv- kui ka võrkpalliväljakut. Mõeldud on ka lastele, kelle jaoks rajatakse mänguplatsid ja atraktsioonid.

“Sel aastal ei õnnestunud PRIA-st raha saada, kuid me ei anna alla. Proovime sügisvoorus uuesti,” teavitas seltsi juhatuse liige Toompuu.
Kolm aastat tagasi loodud külaseltsi esimese esimehe Aar-ne Toomväli sõnul oskavad külaelanikud ilust ja korrast lugu pidada. Heakorrapäevad on juba traditsiooniks muutunud.
Tänavu mais toimunud heakorrapäevast võttis osa ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle istutatud puu (istutati koos külavanemaga) on külaväljakul jõudsalt kasvama läinud.

Elanike arvult võib Metsküla arvata Saaremaa suuremate külade kilda – 124 elanikku, lisaks suverahvas.
“Kui külaelu on piisavalt aktiivne, siis ei tekigi kellelgi linna järele igatsust. Ka seltsi juhatuses on inimesi mitmest vanusegrupist. Esindatud on nii noorte kui ka vanemate inimeste huvid,” arvas seltsielu üks eestvedajaist Arli Toompuu.

Külavanem ja selts astuvad ühte jalga

Külavanem Mati Maripuu peab küla ettevõtmiste üle seltsi juhatuse liikmetega alati nõu. “Oleme alati kokkuleppele saanud. Kui kellelgi on ideid, siis pakutakse need välja ja ühiselt arutame, kuidas mõtted ellu viia. Meie koostöös ei ole midagi erilist – üks annab ühe idee ja teine teise. Sedamoodi need asjad lähevad. Selts on küla tegemistele ja arengule palju kaasa aidanud. Heakorratalgutega on küla ilmet tugevasti parandatud,” rääkis Mati Maripuu.

Koostöös peitubki jõud. Ka seltsi toonane esimees Aarne Toomväli toonitas, et iga aastaga muutub küla üha kaunimaks – niidetakse muru, värvitakse maju, parandatakse aedu, peaaegu igas talus mõeldakse midagi uut välja ja tegutsetakse selle elluviimise nimel. Küla atraktiivsuse ja parema väljanägemise nimel on palju vaeva nähtud.
Uustalu peremees Aarne Toomväli võõrustab oma turismitalus ka külalisi. Miks mitte puhkama tulla just niisugusesse maalilisse kohta. Toomväli sõnul tullakse Metsküla Uustalu tallu puhkama üle ilma. Need, kes käinud, on kiitnud.

“Külalised on vaimustuses Saaremaa loodusest. Nad on ka meie taluga rahule jäänud,” ütles Toomväli.
Negatiivse poole pealt tõi turismitalu pidaja välja puudused elektrienergiaga varustamises. “Ise me oleme sellega harjunud, mida pinge langus kaasa toob, aga meie külalised küll ei mõista, kuidas võib pinge nõnda kõikuda. Tihti ei pea olmetehnika vastu ja siis on külaliste ees piinlik. Mujal Euroopas sellist asja ei tunta. Elektriliinid on amortiseerunud. Nelja-viiepallise tuulega löövad juhtmed kokku ja ongi vool läinud,” kurtis Aarne Toomväli.

Selts tegutseb Metsküla koolimajas ja külaväljakul

Sügis on oma nägu juba näidanud ja külakiik saab tänu jahedamatele ilmadele taas puhkust. Üha tihedamini käib aga nüüdsest kinni-lahti Metsküla kunagise koolimaja uks. Küla haridustemplit võib ka seltsimajaks nimetada, kuigi ametlikult pole see veel kinnitust leidnud.
Kaudses tähenduses on Metskülal oma külalaulikki olemas. Külaväljaku ääres asuvas majas suvitab laulja Erich Krieger – mees, kelle ema on saarlane ja isa hispaanlane.

Külaväljakule ehitas kõlakoja Aarne Toomväli. Nõnda siis on Saaremaal üks vahva koht jälle juures, kus kontserte korraldada ja kas või väiksemaid laulupidusid pidada.
“Viimane jaanipidu oli hästi rahvarohke. Siin olid vist kõik saarlased koos, hingamisruumigi õieti enam ei olnud. See ületas kõik ootused. Lava on aga rohkem mõeldud ikkagi ansamblitele esinemispaigaks. Suuri laulukoore sinna ei mahu,” andis Aarne Toompuu teada.

Taas seltsi juhatuse liikmeks valitud Tiina Olesk ütles, et viimasel külakoosolekul kinnitati Metsküla arengukava aastateks 2010–2014.
“Meie jaoks on kõige prioriteetsem külaplatsile mänguväljakute rajamine. Samuti tahame kõlakoja juurde tantsuplatsi ehitada ja istepingid teha. Piirdeaed ootab samuti tegemist ja plats elektriga varustamist. Loodame, et kogu see asi leiab ka rahastamist,” oli Tiina Olesk optimistlik.

Novembris avab selts teatrietenduse ja tantsupeoga pidulikult sügishooaja. Pidudega on Metskülas nii nagu muiste. Pärast teatrietendust toovad muusikud pillid välja, bänd astub lavale, mehed kummardavad tantsupartneri ees ja peagi täitub saali põrand keerlevatest paaridest.
Täpsema tegevusplaani tegemiseks istuvad nii uue kui ka vana juhatuse liikmed peatselt ühise laua taha. Praeguse seisuga on seltsil 37 liiget.

“Minu Metsküla” ootab võistlusfotosid

Pühapäeval kuulutas selts välja fotovõistluse “ Minu Metsküla”. Fotosid saab saata aadressil tiina@parmeron.ee või tuua isiklikult Paavlile. Piltide saatmise viimane kuupäev on 31. detsember 2009.
Mandrimaalt 14 aastat tagasi Metskülla elama asunud Tiina Olesk ei kujuta elu enam mujal ettegi. “Metskülas on nii palju noori peresid ja inimesi, kellega on mõnus üritusi teha. Nad pakuvad ise välja ideid ja mõtteid, mida ja kuidas teha. Noored käivad küll ära, lähevad õppima ja nii see peabki olema, aga nad tulevad tagasi, jäävad ka õppimise ajal külaga seotuks. Nad saavad mujalt uusi ideid ja tore on neid siis kodukohas rakendada. See on ju äärmiselt positiivne,” rõõmustas Tiina Olesk.

Seltsi kodulehekülg internetis annab teada, et teadaolevalt on Metsküla esimest korda mainitud 1645. aastal, kui Saaremaa läks Taani võimu alt Rootsi võimu alla.
Sajandeid tagasi asus küla arvatavasti umbes kilomeetri jagu põhja pool, praeguse Kuusiku ja Leinapõllu taga ning Nõmme ja Paasiküla piirkonnas. Sellele viitavad metsas tänaseni osalt säilinud kiviaiad ja -kangrud. Nähtavasti hääbus vana Metsküla Põhjasõja ajal 1710. aastal kogu Eesti ala laastanud suure katku tagajärjel.
Metsküla üks unikaalsemaid ehitisi on apostlik-õigeusu kirik – puukirik aastast 1914.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 304 korda, sh täna 1)