Täiskasvanud õppija nädal

Täiskasvanud õppija nädal

ABITUURIUMIKLASS FÜÜSIKATUNNIS: Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis jätkab tänavu oma katkenud haridusteed 263 õpilast.

Ärgu keegi nooruses lükaku edasi tarkuse omandamist ega vanaduses väsigu seda omandamast, sest vaimse tervise jaoks pole keegi kunagi liiga noor või liiga vana. Ja see, kes väidab, et tarkust omandada on veel kas vara või juba hilja, sarnaneb inimesega, kes väidab, et ta pole õnneks veel valmis või et ta on õnne kogemisega juba hiljaks jäänud.
Epikurose kirjast Menoikusele

Ly Kallas: õppida pole kunagi hilja

Täiskasvanute gümnaasiumide roll on tänasel päeval väga suur. Seda näitab õpilaste arvu kasv. Kui 2008. aastal õppis Eesti üldhariduse õhtuses, kaug- ja eksterniõppes 6962 õpilast, siis 2009. aastal oli õppijaid tublisti üle 7000, neist ligi 1400 põhikooliosas. Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis alustas tänavu õppimist 263 õpilast.

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor Ly Kallas, milline on täiskasvanute gümnaasiumide roll tänases Eestis?
Seda tüüpi koolid mitte ainult ei või olla, vaid kindlasti peavad olema. Kõik inimesed teevad elus vigu ja eeldada, et nad nendest õppida ei suuda, oleks kurjast. Usku inimesse ei tohi kunagi kaotada.
Kui õpilane jätab mingil hetkel oma haridustee pooleli ja hiljem, kas või aastate pärast, tunneb vajadust seda jätkata, siis peab tal see võimalus olema. Samuti võimaldab täiskasvanute gümnaasiumides kasutatav paindlik õppetöökorraldus jätkata haridusteed neil, kellele tavakoolis õppimine mingitel põhjustel ei sobi.

Nii et inimene peab õppima kogu elu.
Elukestev õpe muutub iga aastaga järjest rohkem paratamatuseks. Meid ümbritsev tehnoloogia areneb järjest kiiremini.
Elukestev õpe tähendab kõiki elu jooksul ettevõetud õpinguid, eesmärgiga parandada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi vastavuses ühiskonna ja tööturu vajadustega, kusjuures oluline on nende protsesside järjestus.
Inimene osaleb siiski suure osa oma elukestva õppimise mahust formaalharidusliku süsteemi (lasteaiast ülikoolini) üldharidusõppes ja selle järel erialase kvalifikatsiooni omandamiseks kutseõppes ning jätkab elukestva õppimise protsessi end täiendkoolitades või ka vajadusel ümberõppes osaledes.

Elukestva õppe idee realiseerimisel on olulise tähtsusega õppimisvõimaluste loomine. Kuid veelgi olulisem on see, et õppimisvõimaluste kasutamine ei osutuks võimatuks ühelegi inimesele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste sihtrühmade vajadustele, kes on suure tõrjutuse riskiga. Need on töötud, 10–15 aastat tagasi kooli pooleli jätnud inimesed, kesk- ja vanemaealised, kelle olukord tööturul on või muutub lähiajal kriitiliseks, kinnipidamiskohtadest vabanejad jne.
Samuti on väga oluline, et inimesed, kes on varases eas koolist lahkunud ja õppimisest “tänu” eelnevale halvale õpikogemusele võõrandunud, saaksid julgustust edasiõppimiseks.

Kas täiskasvanute gümnaasiumidel on olemas toetus riiklikul tasandil? Kuidas on toetusega kohaliku omavalitsuse tasandil?
Haridusministeeriumiga suheldes on alati tunda väga soosivat ja toetavat suhtumist, vastava valdkonnaga kursis olevad inimesed on absoluutselt veendunud täiskasvanute gümnaasiumide vajalikkuses ning nende tähtsuse kasvus meie haridusmaastikul.
Ka HTM-i koostatud täiskasvanuhariduse arengukavas 2009–2013 on täiskasvanute gümnaasiumidel kindel koht, samamoodi uues valmivas põhikooli ja gümnaasiumiseaduses.

Kohaliku omavalitsuse tasandil on aastaid olnud vaja selgitada, et ka meie õpetajad ja õpilased teevad tõsist tööd. Viimastel aastatel on neid ametnikke, kes meie kooli omapära ja vajalikkust ei mõista, õnneks väga väheks jäänud.
Kuressaare linn on selles osas heas seisus, et siin on esindatud kõik haridusastmed alusharidusest kuni kõrghariduseni. Usun, et nii praegused kui ka tulevased linna haridusjuhid oskavad seda hinnata ja hoida.

Kas ja kuidas on teie kooli mõjutanud nn poliitilised mängud?
Poliitikat ei tohiks nimetada mänguks, ükskõik mis tasemest ka jutt on. Iga poliitiline otsus on mõjutatud teatud gruppide huvidest ja volikogu otsustena muutuvad need ka avalikkuse huviks. Kuna linna eelarve on ka poliitiline otsus, siis on sellel loomulikult mõju meie koolile ning koolieelarve suurus on kindlasti tuntav nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Minu arvates peaks haridust juhtima eelkõige humaansetele põhimõtetele toetudes ja poliitikaüleselt. Olen seda põhimõtet püüdnud ka ise järgida.
Samas on kogu meie elu ülepolitiseeritud, kahjuks. Mida antud olukorras teha? Näen võimalust läbi tasakaalustatud hariduspoliitika pakkuda võrdseid võimalusi arenguks kõigile koolitüüpidele.

Sel aastal kasvas teie kooli õpilaste arv järsult. Mis on selle põhjus?
Kuna töötute arv on viimasel aastal järsult suurenenud, on paljud kunagi haridustee pooleli jätnud inimesed ilmselt aru saanud, et paremini tasustatud töökohtadele kandideerimiseks on vajalik ka paremate teadmiste olemasolu. Iga tööandja on huvitatud oma töötajate arenguvõimest, ainuüksi õppima asumise fakt ise näitab, et inimene tahab areneda ja sellega ka firma taset tõsta.

Suur hulk meie õpilasi töötab klienditeenindajana erinevates asutustes ning gümnaasiumiharidus või selle omandamine on nendel töökohtadel obligatoorne.

Kes on teie kooli keskmine õpilane?
Enamik meie kooli õpilastest on tulnud õppima töö või pere kõrvalt ning eelneva ja praeguse õppeperioodi vahe on neil 2–5 aastat. Aga on selliseidki õpilasi, kelle haridustee on katkenud 10–20 aastat tagasi.
Käesoleval aastal on suur hulk õpilasi tulnud õppima seetõttu, et nad on jäänud töötuks ja kasutavad nüüd aja ära poolelijäänud põhikooli- või gümnaasiumiõpingute lõpetamiseks.

Päevakoolist otse meie kooli haridust omandama tulnud õpilaste arv näitab viimastel aastatel kahanemise tendentsi.
Tulevad eelkõige need noored, kellel on selleks tervislikud põhjused või kellele suured päevakoolid mingil põhjusel ei sobi.

Keda ise eelistate täiskasvanute gümnaasiumis õpilasena näha?
Eelistamegi just selliseid õpilasi, kes meil praegu õpivad. Samas peaks veelgi enam julgustama õppima tulema 30–55- aastaseid inimesi, sest paljudel neist on vale arusaam, et nad vanuse tõttu kooli enam ei sobi.
Siinkohal on paslik tuletada meelde vana head ütlust, et õppida pole kunagi hilja!

Julgustame igati ka üle 30-aastaseid õpilasi tulema meie kooli jätkama põhikooliharidust.
Meil on lisaks gümnaasiumiklassidele võimalik lõpetada nii seitsmes kui ka kaheksas ja üheksas klass.
Millisena näete Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi tulevikku? 
Usun, et järgmise viie aasta jooksul õpilaste arv stabiliseerub. Pean meie koolitüübi optimaalseks õpilaste arvuks Saaremaal 220, momendil õpib KTG-s 263 õpilast.

Pole võimatu, et juba mõne aasta pärast on vajadus pakkuda õppimisvõimalusi ka muulastele, nii nagu teevad seda Soome ja Rootsi TG-d.
Püüame tulevikuski mitmekesistada ja kaasajastada valik-ainete ja erinevate kursuste hulka. Kindlasti on vaja parandada õpetajate ja õpilaste töötingimusi.
Kuna meie kooli õpilastest on ligi 1/4 lapsevanemad, siis teeme kõik selleks, et hiljemalt eksamiperioodi alguseks saaks välja ehitatud ema ja lapse tuba.

Unistuste puudust meil pole, kuid kõike ei taha praegu välja öelda. Paljude plaanide õnnestumine sõltub üldisest majandusseisust ja kooli eelarvest.

Küsis Urmas Kiil

Teisi aidates aitad iseennast

Marja Paju (54) peab Lümandas massaažisalongi. Poleks see ju mingi ime, sest ilmas on massööre oi kui palju. Aga see väike ja kleenuke naine on ise väga tugeva nägemispuudega. Pärast pikka aega n-ö kapis olemist tegi ta läbi massaažikoolituse, sooritas kutseeksami, kirjutas valmis oma äriplaani, sai ettevõtluse alustamiseks raha ja alustas FIE-na tööd. Nüüdseks on Marja massöörina tegutsenud juba kolm aastat ja tunneb ennast ülimalt hästi. Tunneb end vajalikuna. Marja oli aasta õppija 2007.

Marja tunnistab, et massööritööst oli ta salamisi unistanud aastaid. Nüüd tundub, et see amet tõesti sobib talle.
“Puudega inimestele on väga oluline, et nad ei ole mitte ainult saajad, vaid on ka andjad. Teisi aidates aitad sa ka iseennast, “ arutleb Marja ning lisab, et see annab inimesele eneseväärikust juurde. “Kui ma saan teisi aidata, järelikult olen vajalik.”

Marja laual on hunnik tunnistusi. Kõik need jutustavad sellest, millal ja missugused massaažikursused on see Lümanda naine läbi teinud. Näiteks klassikaline Rootsi massaaž, tsooniteraapia jalatallakursused, aroomiteraapia, Tai massaaži mitu järku, kupumassaaž, meemassaaž jne, jne… Samas räägib Marja, et sügisel tahab ta juurde õppida venitusmassaaži, sest sellega saab aidata neid inimesi, kel on liigesed ja lihased liiga kinni. Ja siis tulevad Hiina punktmassaaži kursused.

Marja õhkab, et nii palju oleks veel vaja õppida. Kuna ta ise lugeda ei näe, võtab ta kogu materjali diktofonile. Kui kursusel jagatakse materjale paberkandjal, siis palub naine appi sõpru-tuttavaid või koduseid, kes loevad n-ö õppetükid diktofonile.
Klientide vähesuse üle Marja ei kurda. Kuigi on masu ja maal eriti suur tööpuudus. Aga Marja on paindlik nii tööaegade kui ka tasu osas. Kui vaja, tuleb massöör tööle ka pärast tööpäeva lõppu.

“Kuidas ma panen oma ukse kinni, kui inimesel lõpeb tööpäev kell 17. Olen siit ära läinud isegi kell 23. Ikka vastavalt vajadustele.”
Kui küsin, kas Marja oma tööga ennast ka ära elatab, on vastus ebalev: “Ega mul neid tulusid siin nii väga palju ei olegi. Kuidas kunagi. On kuid, kus tulen ots-otsaga kokku, teinekord jään miinusesse ka… Kuna olen puudega, siis vähemalt ei pea ma FIE-na ennetavat sotsiaalmaksu maksma.” Aga Marjale polegi raha NII tähtis. Tal on ju igati toetav ja armas pere.

Pigem tahab ta olla sõnumitooja kõigile teistele puudega inimestele. Et ka puudega inimene ei pruugi olla täiesti tarbetu ja abivajaja. “Praegu on paljudel selline suhtumine, et kes meid ikka aitab… Et oleme ju nagunii “kappi lükatud”. See on sant tunne, ma olen ise seda kogenud. Aga sellest tuleb välja trügida.” Marja trügis välja ja seda tänu Saaremaa puuetega inimeste kojale ja töötukassale.

Oma kogemustele toetudes ta teab, et see pole sugugi lihtne, sest ka nüüd, kus ta on juba ammu täis tegus inimene, on talle öeldud: “Mis asja sa rabeled! Miks sa pead veel õppima? Saad ju invaliidsuspensioni, istu kodus!” Aga Marja moto oli, on ja jääb: teisi aidates aitad sa kõigepealt iseennast!

Aili Kokk

 

Aasta õppija 2009 Tiia Leppik

Kesklinna Eralasteaia juhataja ja huvikooli Inspira direktor Tiia Leppik (40) on seda austavat tiitlit väärt, kuna viimased seitse aastat oma elust on ta taas pühendanud õppimisele. Tänavu kevadel lõpetas südi saarlanna Tallinna ülikooli magistrantuuri cum laude.

Pärast keskkooli lõpetamist jäi Tiial ülikooli minemata. Seetõttu, et konkurss oli suur ja teised olid temast lihtsalt paremad. Siis tuli töö, tegelemine tüdrukuteklubi ja missivõistlustega… Rassimist oli piisavalt. Tuli oma pere ja lapsed ning kõik oli kõige paremas korras. Ent lapsena oli Tiia kunagi unistanud lasteaedniku ametist. Küllap sealt see tuligi, et ettevõtliku inimesena tegi noor naine ühtäkki Kuressaarde Kesklinna Eralasteaia. Tolle aja kohta piisavalt julge samm, kuid tal oli taskus väärt kogemus – aasta varem oli ta loonud Saaremaa esimese erahuvikooli.

Seitse aastat õppimist

“Ühtäkki avastasin, et mul ei ole piisavalt oskusi asutuse juhtimiseks,” meenutab Tiia. “Ma ei osanud näiteks nõutaval tasemel dokumente vormistada.”
Kui siis just avati Kuressaare ametikoolis 2-aastane ärikorralduse õpperühm, otsustas Tiia oma juhioskusi lihvida seal. Nende kahe aastaga õnnestus tal aga juba korralikult nakatuda õppimise “pisikuga” ja kursuse lõppedes leidis ta, et võiks veel edasi õppida. Kuna Tiia on alati olnud veendunud, et asutuse juht peab ise olema ka väga hea oma eriala spetsialist, otsustas ta õpinguid jätkata Tallinna ülikoolis, tudeerides kasvatusteadusi.

Tiia Leppikul vedas. Ta hindepunktid olid sisseastumisel sedavõrd kõrged, et saarlanna pääses riigieelarvelisele kohale. Tegi kolme aastaga läbi bakalaureuse ning kohe seejärel kaks aastat magistriõpet otsa. Taas riigi raha eest. Kokku seitse aastat õppimist ja mitte just esimeses nooruses. Töö ja pere kõrvalt.

Oluline on lähedaste toetus

Tiia tunnistab, et täiskasvanud õppijale on väga oluline tema lähedaste toetus. “Sa võid ju ise tahta õppida, aga kui sul ei ole toetust töökoha poolt ja pere poolt, siis läheb väga raskeks.” Temal oli see toetus olemas. Tiia sõnul soositakse Kuressaare gümnaasiumis kõiksugust eneseharimist ja edasiõppimist väga ning ka tema oma lasteaias olid töökaaslased igati mõistvad. Ja loomulikult oma pere.

“Abikaasa on arusaaja… Kui ikka õhtul sööki laual ei ole, siis teeb ise,” ütleb Tiia. “Ja meie lapsed on sellega harjunud, et ema-isa kogu aeg käepärast ei ole. Nad on kasvanud iseseisvateks ja tublideks. Mina ja abikaasa töötame ju mõlemad noortega ja see töö käib enamasti õhtuti ja nädalavahetustel.”
Tiia kaasa Johannes Kaju töötab õpetaja ja surfitreenerina, poeg John (18) on surfarina teinud juba mehetegusid – ta on Formula klassis juuniorina maailma II. Tütar Jane (14) on lõpetanud muusikakooli, tegeleb juba 7 aastat aktiivselt tantsuga ja on osalenud kolmel maakonna Koolimoe konkursil, viimasel aastal oma kollektsiooniga “Windsurfmania”.

Tiia arvates aitas teda ka see, et koos temaga tegi kogu selle õpimaratoni Tallinnas läbi kolleeg-muusikaõpetaja Maire Teras.
“Nii hea oli hommikuti vara koos bussi peale minna, oma õppetükke ja töid arutada, loengute vaheajal koos kohvitada. Maire on selline positiivne ja innustav inimene. See andis jõudu.”

Kõrgkool on andnud kindlustunde

Tiia Leppikul on isegi hea meel, et ta nõukaajal ülikooli sisse ei saanud.
“Tänapäeval on õppestiilid muutunud, õppijat võetakse õppejõudude poolt kui isiksust. Sind kuulatakse, sinu arvamust aktsepteeritakse.” Kui juhtus, et Tiia tervis kiire tööelu, pere ja öiste õppimiste tõttu jupsima hakkas ja tüdimus tekkima kippus, siis ülikooli auditooriumis õppejõudude ja õpingukaaslastega suheldes ununesid kõik mured.

“Mina läksin iga kord kooli suure ootusärevusega ja tulin sealt ainult positiivsete elamustega. Õppejõudude ja juhendajate suhtumine oli nii toetav, nad olid alati nii vastutulelikud ja pigem kuulasid minu kui praktiku arvamust, kui et surusid oma arvamust peale.”
Tiiale on ülikool andnud kindlustunde, on andnud hariduse, mis nüüd tema “tagataskut täidab”. Ta usub siiralt, et õppimiseks ja enesearendamiseks ei ole inimene mitte kunagi liiga vana.

Kuigi Tiia Leppik on nüüd magister, pole tal veel õppimisest küllalt saanud. Ütleb, et sel sügisel pani ta end juba kirja inglise keele kursustele ning edukalt läbitud konkursi tulemusena õnnestus tal ka pääseda sisehindamise nõunike koolitusgruppi.

Aili Kokk

Juhtkond soosib õppimist

Aasta koolitussõbralikumaks ettevõtteks tunnistati sel aastal Saaremaa Lihatööstus OÜ.
Ettevõtte personalijuhi Aili Priske sõnul on tänavuse tunnustuse põhjuseks ilmselt see, et Saaremaa lihatööstuse juhid õppimist ja koolitust igati soosivad. “Meil on väga vedanud, sest juhtkond ei ole meile mitte kunagi ära keelanud mitte ühtegi kursust ega koolitust. Olgu see siis mandril või Saaremaal.”

Priske kiidab koostööd koolituskeskusega Osilia. “Me oleme tänavu üpris palju kasutanud nende kokku pandud koolituspakette. Aga oleme ka ise otsinud välja meid huvitavaid lektoreid ja kutsunud nad kohapeale. Nii tuleb ühe koolituspäeva maksumus tunduvalt odavam kui lähetada töötajad ükshaaval Tallinna kursustele.”

Saaremaa lihatööstus on Eesti kaubandus- ja tööstuskoja ja Eesti toiduliidu liige. Priske sõnul on need organisatsioonid, mis teevad oma liikmeskonnale palju väga vajalikke koolitusi ja seda suhteliselt soodsalt.
Personalijuht ise ja mitmed teisedki asutuse juhtkonnast on osalenud väga heal tasemel koolitusel.

Saaremaa lihatööstuses töötab üle 250 inimese ja vakantseid töökohti hetkel ei ole. Kuna töötingimused ettevõttes ei ole kõige kergemate killast (niiskus, madal temperatuur, sundasend), siis ei ole firmal ka võimalik töötajaskonda valides liiga nõudlik olla.
Personalijuhi sõnul ei nõua nad töölesoovijailt väga peensusteni täidetud CV-sid, kuid töölesoovijal peab olema tahe tööd hästi teha ja omandada selleks tööks vajalikud oskused.

“Me ei saada neid kusagile kaugele kooli, me õpetame neid kohapeal. Selleks on meil olemas väljaõpetatud spetsialistid. Sõltuvalt erialast kestab selle omandamine ühest kuust kuni mitme kuuni.”
Kokkuvõtteks ütleb Aili Priske, et lihatööstuses on teretulnud kõik, kes tööd teha tahavad.

Ettevõte püüab omalt poolt igati kaasa aidata, kui mõnel on haridustee pooleli jäänud. Nii õpib Saaremaa lihatööstuse töötajatest hetkel kõrgkoolis kaks inimest, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis kümmekond.
“Meil ei ole töötajale takistusi tehtud, kui ta õpib. Vastupidi, püüame igati toetada, et töötajal oleks vaba päev kooli jaoks, et tal oleks võimalik võtta seaduses ette nähtud õppepuhkusi jne. Inimene peab saama töö kõrvalt oma haridusteed jätkata.”

Aili Kokk


Täiskasvanud õppija nädal (TÕN) 2.–9. oktoober 2009

See on elukestvat õpet propageeriv üritus, mille motoks on seekord “Loovus ja innovatsioon” ja eesmärgiks reklaamida ja propageerida elukestvat õpet.

XII täiskasvanud õppija nädala avaüritus toimus tänavu 2. oktoobril kell 12 Põltsamaa kultuurikeskuses. Saare maakonnas tipneb nädal tunnustusüritusega ja Saare maavanema vastuvõtuga 8. oktoobril.

* Saare maakonna aasta õppija 2009 on Tiia Leppik
* Aasta koolitaja on Tiit Tilk
* Aasta kõige koolitussõbralikum organisatsioon on Saaremaa Lihatööstus OÜ
* Kõige koolitussõbralikum omavalitsus on Kuressaare linn.

Eeloleval nädalal pakutakse maakonnas mitmeid võimalusi saada õppimisalast nõustamist ja teavet koolitusspetsialistidelt. Nii kutsub Kuressaare ametikool kõiki huvilisi 8. oktoobril “Õhtuõppijate õhtupoolikule”, Kuressaare rahvakool ja Saaremaa Kodukant tutvustavad oma koolitusvõimalusi 7. oktoobril Tagavere seltsimajas.

Saaremaa õppekeskuse infopäev toimub 7. oktoobril, koolituskeskuses Osilia saab tasuta osaleda mitmes tasuta õpitoas. Ülikoolide Keskus Saaremaal avas oma uksed kõigile huvilistele 2. oktoobril kell 10–16.
Täpsemat infot XII täiskasvanud õppija nädala kohta leiab Saare maavalitsuse kodulehelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 214 korda, sh täna 1)