Septembris maksulaekumine aasta nigelaim (2)

Septembris maksulaekumine aasta nigelaim

 

Maksu- ja tolliameti andmetel laekus septembris Saare maakonnas üksikisiku tulumaksu 17,94 miljonit krooni, mis on kuude lõikes aasta viletsaim näitaja. Üheksa kuu arvestuses on tänavu tulumaksu kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekunud 28,6 miljonit krooni ehk 13,4 protsenti vähem kui mullu. Kui aga võrrelda üksikisiku tulumaksu laekumist praegu kehtivate eelarvetega, on Saare maakond tervikuna 8 miljoni krooni ehk 4,5 protsendipunktiga plusspoolel.

Septembris vähenes üksikisiku tulumaksu laekumine mullusega võrreldes kõige enam Valjala ja Kihelkonna vallas – vastavalt 33,3 ja 25,6 protsenti. Ligi viiendiku võrra laekus septembris tulumaksu vähem ka Kärla, Torgu, Muhu, Kaarma ja Pöide vallas (vt joonist).

Maakonna suurimas omavalitsuses Kuressaare linnas laekus 2009. aasta esimesel sügiskuul üksikisiku tulumaksu ligi 8,5 miljonit krooni, see on pea poolteist miljonit krooni vähem kui möödunud aastal samal ajal.
Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis märkis, et kui suvekuudel laekub makse tavapärasest paremini, siis septembris, vastupidi, keskmisest vähem.

“Septembri madalama laekumise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et puhkuselt naasvad haridustöötajad saavad järgmise täistöötasu alles oktoobris ning maks sellelt laekub kuu aega hiljem,” selgitas Takkis. “Samuti on septembri laekumist mõjutanud hooajatööde lõppemine.”

Linna rahandusnõuniku sõnul teeb sel aastal aga murelikuks asjaolu, et septembris vähenes linna maksumaksjate arv mõnevõrra rohkem kui eelnevatel aastatel. “Samas loodame, et viimases kvartalis jääb maksulaekumine siiski eelarves kavandatud piiridesse,” lisas ta.

Alalaekumine neljas omavalitsuses

Üheksa kuu lõpu seisuga on üksikisiku tulumaksu laekumine jätkuvalt olnud parim meie maakonna kõige väiksemas omavalitsuses Ruhnu vallas: tegu on Saare maakonna ainsa omavalitsusega, kus tulumaksu laekumine on möödunud aastaga võrreldes plussis.

Kui võtta aga aluseks praegu kehtivad eelarved, on maakonna 16 omavalitsusest tulumaksu laekumine olnud hea 11-s. Viies omavalitsuses – Orissaares, Mustjalas, Kihelkonnas, Valjalas, Pöides – ollakse üheksa kuu seisuga maksulaekumise graafikust mõnevõrra maas (vt joonist).

Rahalises väljenduses on tulumaksu alalaekumine kõnealustest valdadest kõige suurem Orissaares, kus ollakse maksulaekumise graafikust maas enam kui 600 000 krooniga, mis on pisut enam kui pool tänavusest kuu keskmisest maksulaekumisest. See-eest Pöide vallas, kus tulumaksu laekumise käesoleva aasta prognoos on veidi enam kui 5,6 miljonit krooni, ollakse laekumise graafikust maas vaid 275 000 krooniga.

Saneerimisvõimalus – kas väljapääs?

Suve lõpus uuendas vabariigi valitsus määrust, mis annab raskustesse sattunud omavalitsustele võimaluse küsida viimases hädas kahte liiki toetust: ühekordset toetust ja saneerimistoetust, kokku 30 miljonit krooni. Praegu on ministeeriumide ja omavalitsusliitude finantsspetsialistidest moodustamisel saneerimiskomisjon.

Ajaleht Äripäev kirjutas nädal tagasi, et ehkki riigis tervikuna on paljud finantsraskustesse sattunud omavalitsused saneerimisvõimalust kaalunud, pole rahandusministeerium seni saanud ühtegi ametlikku taotlust. Põhjus on selles, et enne 18. oktoobri valimisi võrduks sõna “saneerimine” kohalikele võimukandjatele poliitilise enesetapuga – tähendab ju saneerimine sisuliselt valla või linna pankroti tunnistamist.

Samas möönsid aga mitmed vallajuhid lehele antud usutluses, et kuna tööpuudus näitab jätkuvalt kasvutendentsi, võib juhtuda, et paljude omavalitsuste jaoks kujuneb just käesoleva aasta lõpp raskeks ja suurte katsumuste ajaks. Seepärast võibki oletada, et novembris-detsembris – s.o pärast valimisi – suureneb ka omavalitsuste rahandusministeeriumile esitatud saneerimistaotluste arv.

Linn saneerimistaotluse esitamist ei plaani

Kuressaare Linna rahandusnõunik Mai Takkis: “Kuressaare on üks 40 omavalitsusüksusest, kes ei saa kulude ühtlustamiseks riigieelarve tasandusfondist toetust. Seega võib öelda, et oleme üks edukamaid omavalitsusüksusi.”

Saneerimistoetust on võimalik taotleda finantsraskuste tekkimisel. “Finantsraskusena käsitletakse pikemaajalist suutmatust rahuldada võlausaldajate nõudeid,” selgitas Takkis. “See aga tähendab, et Kuressaare linnavalitsuses pole praegu arutatud saneerimise vajadust ega ka vastava taotluse esitamist.”


Taustaks

27. augustil kinnitas valitsus määruse, millega muudeti tasandusfondi eraldiste jaotuse korda ja kehtestati kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi stabiliseerimise meetmed ja nende tingimused; lisaks eraldati KOV-dele toimetulekutoetuste maksmiseks täiendavalt 37,2 miljonit krooni.

Meetmeid on kaks – neist esimene reguleerib suurema kui 20% tulude langusega silmitsi seisvate omavalitsuste tarbeks ühekordse abi andmist tasandusfondist (15 mln kr). Saare maakonnas sääraseid omavalitsusi seni pole: üheksa kuu lõikes on üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemine olnud suurim Torgus (–16,9%), Kihelkonna vallas (–16,4%), Kuressaares (–15,6%) ja Valjalas (–15,4%).

Teise meetmega sätestati kuni 15 mln kr kasutamine tasandusfondist saneerimistoetusena.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)