Kuressaare turg ootab tõeliseks turuks saamist (16)

Kuressaare turg ootab tõeliseks turuks saamist

SAAREMAINE TURUKAUP: Praegu Kuressaare turul müügil olevast kaubast on kindlasti saaremaist päritolu kõiksugu kadakast tooted.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov tõdeb, et selle 10 aasta jooksul, mil linna turg oli rendile antud, ei teadnud linnavalitsus tegelikult, mis turul üldse toimub. Nüüd on aeg teistmoodi edasi minna ja kujundada turust ühele väikelinnale paslik kauplemiskoht.

Käesoleva aasta lõppedes saab ümber ka Kuressaare turu rendileping praeguse rentnikuga OÜ Kuressaare Turg, kellele anti turg pärast 10-aastase rendilepingu lõppemist veel üheks aastaks rendile otsustuskorras, kuna muidu oleks turg suveperioodiks rentnikuta jäänud.

Linn peaks kaasa lööma

Turu arendamise eesmärgiga on loodud MTÜ Saaremaa Turundusühing, kes on korraldanud ka turupäeva ja kuhu on koondunud kohaliku toidu tootjad, käsitöölised ja turismiteenuse pakkujad.
MTÜ esindaja Relika Mets-allik-Koppel ütles Oma Saarele, et mõtteid turu arendamise osas on. Saaremaa Turundusühing näeb turgu eelkõige saaremaise kauba pakkumise kohana. Turgu tuleks turgutada koostöös linnaga ja proovida hankida selleks vahendeid erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Metsallik-Koppel ei välistanud, et Saaremaa Turundusühing hakkab linna turuga tegelema, kui selle praegune rendileping lõppeb.

Abilinnapea Kalle Koov ütles, et aasta lõppedes palju erinevaid võimalusi ei ole. “Üks võimalus on praegust lepingut veel kord otsustuskorras pikendada,” märkis ta. Ta lisas, et õigem oleks siiski korraldada konkurss, siis kujuneks koostöös pakkujatega välja ka turu kontseptsioon, mille senisele puudumisele on teravat tähelepanu pööranud näiteks ka linnavolikogu linnakodaniku komisjon.

Abilinnapea on samuti seda meelt, et turu arendamisega on aeg edasi minna, ja näeks meelsasti, et turgu asub arendama kohalikest tootjatest moodustunud ühendus.
Linnavalitus võiks Koovi sõnul tõepoolest õla alla panna, andes turu näiteks tasuta rendile ja toetades võimalikku arendajat erinevatest fondidest raha hankimisega. “Kui jutt on turu infrastruktuuri parendamisest, siis loomulikult peaks linn toetama,” märkis Koov, viidates, et tegu on ju linna varaga.

Taolise munitsipaalturu teket, nagu on näiteks Tallinnas Nõmme linnaosas, Koov Kuressaares võimalikuks ei pea. Tema sõnul ei ole linnal selleks ressursse, et turuprojekti ise vedada. Koov märkis, et mida rohkem tuleb võimalikule konkursile osalejaid, seda rohkem tuleb ka häid mõtteid ja seda tugevam turg kujuneb.

Kõikide müüjate peale tuleb mõelda

Kuressaare turu teemaliste mõtete saamiseks algatati eelmise aasta lõpul ka arutelu, mis on tänaseks küll soikunud. Peamiselt rõhutati selles, et turul peaksid kindlasti esindatud olema kohalikud tootjad ja sellest peaks tulevikus kujunema linnas keskne koht. “Tegemist on saare parima ja väärtuslikuma kauplemisruumiga,” märkis talunik Veiko Maripuu.

Samas on olnud ka poleemikat sel teemal, et kes võiksid turul müüa. “Praegune seis, kus kõik kohad on täis kahtlase väärtusega nn Poola kaupa, on masendav,” avaldas arvamust toonane linna pressiesindaja Priit Pruul.
Abilinnapea Kalle Koov ütles aga turuteemat lahates, et turu arendamisel tuleb siiski mõelda kõigele ja kõigile. Tema sõnul ei saa praegu turul tööstuskaupu müüvaid inimesi ka lihtsalt minema ajada.

“Seal on müüjaid, kes on olnud seal müümas väga pikka aega ja kellele see on elatusallikaks,” märkis Koov, lisades, et nendel müüjatel on kindlasti olemas oma kindel ostjaskond.
Väljapakutud arvamusest, et praegused turul tööstuskaupade müüjad saaksid asuda linnas vabanevatele rendipindadele, Koov palju ei pidanud, märkides, et need pinnad on ilmselgelt liiga kallid.

Turu sisu määrab ilme

Suurt osa turu arengus mängib kindlasti ka Kuressaare keskväljaku kauaoodatud väljaehitamine. Linnaarhitekt Hannes Koppeli sõnul annab turg õige lahenduse korral keskväljakule palju juurde ja vastupidi, kuid päris ühtse tervikuna ta neid ei käsitleks.

“Keskväljak on linna esindusväljak ja turg hubane kauplemiskoht. Isegi kui turuputkad kaovad, siis kujunduses jääb turg ikkagi omamoodi pesana toimima pigem keskväljaku äärse osana,” lausus Koppel.
Varasemalt on küll pakutud, et seoses keskväljaku renoveerimisega tuleb turuvärava rolli täitavad putkad lammutada, et turg muutuks avaramaks ja oleks keskväljakuga rohkem seotud.

Koppel ütles, et turu väljanägemisest pole veel palju räägitud, kuid tema arvates määrab turu välimuse suuresti turu sisu, mitte vastupidi.
“Eelkõige määrab turu ilme sealne kaubavalik. Kui see on paigas, siis luuakse juba lettide, varjude, haljastuse ning ka müüjate riietusega miljöö, mis tänapäeval on ilmselt turu olemuse üks põhialustest,” arvas linnaarhitekt, kes on ka ise turuteemalistes aruteludes hoogsalt kaasa löönud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 150 korda, sh täna 1)