Marko Pomerants: turvalisuse võti on riigi rahakoti paksuses (2)

Marko Pomerants: turvalisuse võti on riigi rahakoti paksuses

ANOMAALSES KOHAS: Marko Pomerantsi sõnul on Saaremaa Eesti kontekstis n-ö anomaalia – varavastaste kuritegude hulk pole siin kasvanud, vaid pigem vähenenud.

Uuest aastast tööd alustava politseist, kodakondsus- ja migratsiooniametist ning piirivalvest moodustatava ühendameti loomine sujub plaanipäraselt, kinnitas Kuressaares viibinud siseminister Marko Pomerants.

Rakendusseadus on riigikogus läbinud esimese lugemise ja ees seisab rutiinne töö. Kritiseerijad on Pomerantsi meelest opositsioonis olevad siseministrid. Ühendametist rääkides on oluline, kuidas hakkavad 1. jaanuarist toimima käsuliinid ja kulgema teenistuses olijate karjäär. Ühte tuleb sulatada erinevad kollektiivid ja läbi mõelda teabe edastamise süsteem.

Saaremaa kontekstis tõuseb päevakorda hoone küsimus. “Arukas on mõelda ette. See, mis on täna mõistlik, ei pruugi meid rahuldada 20 aasta pärast. Kas panna kohalikule ühendameti hoonele nurgakivi 2010. või 2011. aastal, on valikute küsimus,” arutles minister.

Turvalisus küsimärgi all

Pomerantsi sõnul võib turvalisus uuest aastast mõnest aspektist kasvada. Ruhnu saab oma konstaabli. Need inimesed, kes teevad täna oma tööd, jätkavad seda ka uuel aastal. Efekt peab tulema tugitööga seotud üksustest – muutub nende töökorraldus, kes seni ajasid personaliasju või tegelesid teavitamisega. Üldises turvalisuses võib kokkuvõttes olla sama kindel kui praegu.

Rahast rääkides muutus minister tõsiseks. “Täna on selline hulk raha, mis ei võimalda hoida eelnenud aastate politseinike arvu, vaid sunnib vähendama. Olemasoleva rahaga peab teenistused üleval pidama.”
See tähendab tema sõnul kahjuks ka ebanormaalseid asju, mida inimesed on politseis oma leidlikkusest ellu viinud. Näiteks “palgavabad” päevad. See saab olla siiski vaid ajutine meede, mitte ei tohi muutuda regulaarseks.

Praegune aeg on ebatavaline. “Turvatunne, mis on irratsionaalne, ja turvalisus on kaks eri asja. Kui mõni näitaja läheb alla, siis see ei tähenda, et inimesed ennast kohe halvemini tunneksid. Teine pool on see, et kui on ikka kitsas käes, saab asju lihtsalt vähem. Politsei jõuab hiljem kohale, kui vaja. Seda peab võtma kui ajutist nähtust,” konstateeris siseminister.

Marko Pomerantsi sõnul on Saaremaa Eesti kontekstis n-ö anomaalia. Varavastaste kuritegude hulk pole siin kasvanud, pigem on vähenenud. Inimesed on harjunud kodust lahkudes vanast harjumusest luua ukse taha panema, ent tänapäeval see ei toimi. Kindlam on soetada vastupidavad lukud, märkis minister.

Koondamistest ei räägi

Kui paljud inimesed ühendameti tekkimisega töö kaotavad, ei ole Pomerantsi sõnul veel selge.
Reformi kavandamisel oli idee, et ukse taha ei tõsteta kedagi. Need, kes olid rakkes tugiteenistuses, jätkanuks tööd põhivaldkondades. Nüüd on lisandunud majanduslik aspekt, pole niipalju raha, et kõiki tööl hoida, rääkis siseminister.

“Koondatavate arvu osas ei ole praegu ühtegi numbrit. Kui see selgub, siis need, keda asi puudutab, ei loe oma nime ajalehest ega kuule raadiost. Sellest saadakse teada oma otseselt ülemuselt,” sõnas Pomerants.
Õppelaenude kustutamisest kõneldes – osa ameti töötajaid on omandanud kõrghariduse –, leidis minister, et see pole otsene sisejulgeoleku teema. Headel aegadel oli liialt optimismi, nüüd tuleb tegelikkusega harjuda, märkis Pomerants. Inimesi on tema väitel ebasoodsalt koheldud varemgi ning tänane päev pole mingi erand.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)