Saaremaa adrukorjajad rikuvad juba aastaid seadust (51)

Saaremaa adrukorjajad rikuvad juba aastaid seadust

MIDA TEHA? Tarmo Pikner (vasakul) ja keskkonnaameti töötajad Veljo Volke ja Marju Erit arutavad, kuidas adru korjamine Saaremaal seaduslikuks muuta.

Kolmapäeval Lümanda vallamajas toimunud nõupidamisel tõdeti, et suurem osa AS-i Estagar poolt agari tootmiseks kokku ostetud vetikast varutakse juba mitmendat aastat ebaseaduslikul moel.

Saaremaal tavapärase traktori taha haagitud järelkäruga mere äärest agariku korjamine on vastuolus nii veeseadusega kui ka looduskaitseseadusega. Neist esimene keelab masinatel sõita veekaitsevööndis (20 m), teine aga ei luba agariku kogumisel kasutada ranna ja kalda piiranguvööndis (200 m) väljaspool teid ja radu mootorsõidukeid.

“Inimesed, kes adrut varuvad, on hakanud trahvi saama,” tõdes Estagari üks omanikest Tiit Sarapuu, selgitades, et kui säärane olukord kestma jääb, toob see kaasa Saaremaal üle 40 aasta vana tootmisharu väljasuremise.
90% toodangust eksportiva ettevõtte tootmistegevus esialgu siiski häiritud ei ole, sest laos seisab aastane toorainevaru.

Et 2004. aastal kehtima hakanud looduskaitseseaduse sätted agarikukorjajatele alles nüüd kanna peale astuvad, on Sarapuu hinnangul keskkonnainspektsiooni senisest tõhusama töö tulemus.
Kuna praegused omanikud on Est-agari arendamisega tegelenud üle kümne aasta, siis on neil Tiit Sarapuu sõnul õigustatud ootus, et vetikate korjamine saaks jätkuda seaduslikul moel.

Lähimate kuude jooksul võivad Estagari ootused ka täituda, sest looduskaitseseadusse on lisamisel punkt, mis annab adrukogujatele ja pilliroo varujatele loa sõita mootorsõidukiga ka ranna piiranguvööndis. Samuti tuleb muudatus teha veeseadusse.
Enne muudatuste jõustumist on aga küllaltki delikaatses olukorras nii keskkonnainspektsiooni töötajad kui ka adrukorjajad. Lümandas toimunud koosolekul kutsuti keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhatajat Tõnu Ausi südant pehmendama ja adrukogujaid mitte trahvima.

“Arvestades, et oodata on seadusemuudatust, loodame, et inspektsioon ei hakka tegema sihilikku kontrolli, aga kaebustega tuleb muidugi tegeleda,” lausus keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit. “Sisuliselt me saame aru, et praegune olukord on mõttetu, ja siin on võimalus mööndusi teha.”
Marju Erit oletas, et adrukorjajad jäid omal ajal piiranguvööndis tegutseda võivate erandite loetelust välja teadmatuse tõttu, sest adrukorjamine on nii spetsiifiline tegevus, mis toimub ainult Saaremaal.

Tõnu Aus lubas, et spetsiaalseid aktsioone adrukogujate tabamiseks nad korraldama ei hakka, kuid väljakutsele inspektsioon reageerimata jätta ei saa ning karistuse määramine sõltub asjaoludest. Ausi sõnul võib kohus määrata traktoriga piiranguvööndis ilma loata sõitmise eest kuni 18 000 krooni trahvi, inspektsioon saab karistada kuni 6000 krooni suuruse trahviga.

Tõnu Ausi sõnul ajendab inimesi adrukorjajate peale kaebust esitama kadedus. “Kui ausalt öelda, siis inimesed on kadedad. Teine teenib raha, aga minul ei ole traktorit ja mina ei saa korjata ja teenida,” osutas Aus põhjustele, miks inimesed üksteist üles annavad.

Salme valla adrukoguja Janar Kruuser tõdes, et Lümanda vald ongi ainus paik, kus nende peale kaebusi esitatakse. “Karalas on üks vend, kes ise enam ei viitsi asjaga tegeleda ja teistele ka ei anna,” viitas Kruuser, kelle sõnul tagab adrukorjamine korraliku sissetuleku. “Praegu on adrut mere
ääres kõvasti, täna just korjasin,” kinnitas ta. Kuidas aga enne seadusemuudatuse jõustumist edasi tegutseda, seda Kruuser öelda ei osanud.

Lümanda valla ehitus- ja maaspetsialist Ain Silts ütles, et lisaks looduskaitseseaduse rikkumisele puudub adrukorjajatel maaomanike kooskõlastus.
“Maaomaniku loata on agariku korjamine eramaalt sisuliselt samasugune vargus, kui keegi võtab teise õuest auto ära,” selgitas Silts. Teine küsimus on adrukoormate vedamisega rikutud pehmed teed, mida vald peab hiljem korrastama, ehkki vallale adrukorjamisest mingeid makse ei laeku. Silts lisas, et vallal on kavas adrukorjamisega seonduv suurema kontrolli alla võtta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 497 korda, sh täna 1)