Sügisesest liiklusest

Sügisesest liiklusest

 

Kätte on jõudmas pime ja vihmane aeg, temperatuur langeb öötundidel alla nulli, teeolud muutuvad kiiresti. Liiklemine muutub raskemaks ja ohtlikumaks kõigile liikluses osalejatele.

Tuletan kõigile liiklejatele meelde ammu teada-tuntud tõsiasju: liikluses tuleb olla tähelepanelik, austada kaasliiklejaid ja nendega arvestada. Kindlasti peavad täiskasvanud liiklejad olema eeskujuks lastele, oma õige eeskuju ja käitumisega kujundame me turvalise ja teisi austava liikluskultuuri.

Autojuhtidele

Mootorsõidukite juhtidele tuletan meelde, et nad vaataksid kriitilise pilguga üle oma sõidukite tehnoseisundi. Hea juht, vaata üle, kas autol on all nõuetekohased rehvid, kontrolli klaasipuhastajate töökorras olemist, sest kulunud klaasipuhasti ei taga vajalikku nähtavust. Tähelepanu tuleb pöörata ka sõiduki valgustusseadmetele: kas kõik vajalikud tuled põlevad, kas esilaternad on vastavalt nõuetele reguleeritud ja kas nende klaasid on puhtad.

Tuletan meelde, et talverehvide kasutamine sõidukitel on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini, kuid naastrehvide kasutamine on lubatud 1. oktoobrist 1. maini. Kes võtavad kasutusele varem käibes olnud talverehvid, peaksid arvestama, et talverehvi turvise mustri jääksügavus ei tohi olla alla 3 mm.

Kindlasti peab meeles pidama, et halbade ilmade saabumisel tuleb arvestada ka sellega, et sõiduvõtteid peab suveperioodiga võrreldes korrigeerima. Sügis-talvisel perioodil tuleb autojuhtidel meeles pidada, kuivõrd oluline on teeoludega arvestamine, tee- ja ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse valimine, et mitte ohtu seada enda ega ka teiste liiklejate elu ja tervist.

Unustada ei tohi, et turvavarustuse kasutamine on kohustuslik. Turvavöö kasutamine peab olema iseenesestmõistetav ja autosse istudes selle kinnitamine rutiinne liigutus. On suur tõenäosus, et liiklusõnnetuse tagajärjel võib mootorsõidukis viibivatel isikutel esineda tänu turvavöö nõuetekohasele kasutamisele tunduvalt vähem kehavigastusi või üldse mitte, võrreldes sellega, kui nad on jätnud turvavöö kinnitamata.

Sõiduteele langenud lehed võivad olla ootamatult libedad ja sellega tuleb arvestada nii sõidukiiruse valikul kui ka erinevate manöövrite sooritamisel. Öised miinuskraadid võivad niiske teekatte muuta liuvälja sarnaseks ja sel puhul tuleb samuti meeles pidada õiget kiiruse ja sõiduvõtete valikut.

Eelkõige on autojuhtidel välja kujunenud oskus tähelepanu pöörata sellele, mida näeme, aga vaja on märgata ka nn nähtamatut ja olla tähelepanelik – siia liigituvad must jää, tumedas riides jalakäijad ning jahihooajal tuleb arvestada sellega, et metsloomad on tavapärasest enam liikvel.

Jalakäijatele ja jalgratturitele

Kahjuks ei ole meie mustas kroonikas sügis-talvisel ajal harvad teated, kus räägime hukkunud või raskelt vigastada saanud jalakäijast või jalgratturist, kes oli tumedas riietuses ja helkurita, valgustuseta. Helkuri kandmine on valdkond, kus lapsed on täiskasvanutele eeskujuks – lapsed ja noorukid kannavad helkurit meelsamini kui täiskasvanud. Lubamatult vähe kantakse helkurit või kasutatakse pimedal ajal laternat eelkõige maapiirkondades, kus see on tegelikult linnast olulisemgi, sest tänavavalgustus seal üldjuhul puudub.

Jalakäija või jalgrattur näeb tuledega sõitvat autot juba kaugelt. Tõenäoliselt eeldab ta, et autojuht näeb ka teda, aga tegelikult näeb autojuht valgustamata kaasliiklejat alles umbes 30 meetri kauguselt. Kui autojuhti osaliselt pimestavad vastassuunast läheneva sõiduki tuled või kui on sajune ilm, võib valgustamata liikleja märkamise vahemaa veel tunduvalt väheneda.

Kui siinkohal veel meelde tuletada, et 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on vähemalt 60 meetrit, võib igaüks sellest juba oma järeldused teha. Helkuriga varustatud jalakäija või jalgrattur on lähitulede valgusel nähtav juba 130–150 meetri kauguselt. Selline vahemaa jätab autojuhile piisavalt aega reageerimiseks ning võimaldab sõitu õigeaegselt aeglustada ja kaasliiklejast ohutult mööduda.

Arvestades meie linnade kohati puudulikku valgustust ja sügis-talviseid ilmaolusid, tuleb helkurit kanda kindlasti igal pool. Asulais on liiklus tavaliselt tihedam ja juhil on selles liikluskeerises ka tänavavalgustuse olemasolul palju kergem märgata jalakäijat, kes on ennast paremini nähtavaks teinud.

Hea lugeja, kes sa igapäevaselt osaled liikluses! Palun pea meeles, et liikluskultuur ei olene ainult politsei tegevusest – vastutus lasub meist igaühel. Kontrolli oma käitumist meie liiklusmaastikul, jälgi, et su lähedased millegi vastu ei eksiks, ja ole sirguvale põlvkonnale oma käitumisega eeskujuks. Märgates vajakajäämist, juhi sellele tähelepanu, olgu selleks siis näiteks helkuri puudumine pimedal ajal või kaasliikleja sõiduki liigselt kulunud rehvid. Ühiste jõupingutustega suudame meie liikluskultuuri parandada ja õnnetusi juhtub üha vähem.
Turvalist teekonda!

Kalvi Almosen
Lääne PP korrakaitse-
osakonna ülemkomissar

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)