KÕIKIDELE LAEVADELE! SIIN EESTI MEREVÄE ALUS UGANDI. JÄRELEVALVEGA PLAHVATUS 1 MINUTI PÄRAST

KÕIKIDELE LAEVADELE! SIIN EESTI MEREVÄE ALUS UGANDI. JÄRELEVALVEGA PLAHVATUS 1 MINUTI PÄRAST

 

Oktoobri esimestel päevadel pidid parvlaevad läbima tavapärasest erineva teekonna. Nende tavalise laevatee kohal seisis Eesti mereväe miinijahtija Ugandi (pilt), mis puhastas Suurt väina miinidest. See ei olnud õppus, vaid reaalne miinitõrje kunagise miiniveeskaja Suurop vraki juures. Ehk teisisõnu on laevaliiklus Suures väinas toimunud pärast II maailmasõda kui miinivälja kohal ning meelevaldselt võib väita, et kõik seda veeteed kasutanud inimesed on kui õnnesärgis sündinud.

Reaalsuses asi nii hull loomulikult pole. 12 meetri sügavusel asuvad miinid püsivad kenasti merepõhjas ja Ugandi komandöri vanemleitnant Villu Klesmanni kinnitusel pole neist erilist ohtu, kui just mõni laev sinna ankrusse heita ei soovi või kalapüügi ajal kogemata miine ei traali. Siiski sai alles selle aasta veebruaris Inglismaalt Eestisse tulnud miinijahtija Ugandi oma esimeseks reaalseks operatsiooniks just selle töö. Teha laevasõit Väinameres ohutumaks.

Selleks, et miine lõhata, tuleb nad kõigepealt üles leida. Selleks on olemas sonar, mis kammib merepõhja ja leiab vajaliku koha. Ugandi sonariekraanil on näha näiteks sellesama Suuropi vrakk. Juhul kui tuvastatakse mõni miinile sarnane objekt, tuleb mängu ikkagi inimene. Tuuker sukeldub vette ja annab lõpliku kinnituse selle kohta, millega on tegu. Samas ei pruugi kõik merepõhjas olevad objektid ka miinid olla. Sonari abil on võimalik ka aru saada, et merepõhi on aeg-ajalt üks paras prügimägi.

Ugandi saarlasest esimene ohvitser, leitnant Toomas Auväärt ütleb, et Suure väina põhjas on näiteks hulgaliselt autorehve.
Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann uurib vanemmiinituukri Imre Alljärve käest, et kaua veel aega võiks minna, enne kui tuukrid uuesti merepõhja lähevad. Seekord miine lõhkamiseks ette valmistama. Kõrvalt kuulab meeste juttu komandöri parem käsi, esimene ohvitser leitnant Toomas Auväärt. Saaremaa mees.

Imre Alljärve sõnul on merepõhjas pime. Nähtavus kohati vaid pool meetrit kuni meeter. Seetõttu tuleb tööd teha ka käsikaudu. “See on minu üks ohtlikumatest operatsioonidest,” tõdeb mees ja lisab, et just seetõttu, et tegemist on laevavrakiga. Alljärv räägib, et tegelikult pole pärast esimest plahvatust (kokku lõhati kuus miini – toim) vrakist enam järel suurt midagi.
Miinitõrjumise käigus lähevad tuukrid kaatriga uuesti merele. Üks neist sukeldub ja valmistab miini lõhkamiseks ette. Seejärel läheb ta kaatrile tagasi ja plahvatuskohast sõidetakse veidi eemale. Ugandi jääb plahvatuskohast kaugemale, nii paari-kolmesaja meetri kaugusele. Saanud Ugandilt käsu, lõhkavad kaatril olevad mehed miini. Veest paiskub kõrge vee- ja mudasammas.

Tuuker Imre Alljärv tõdeb, et veealuseid miine on ohutum lõhata kui maapealseid, kuna vees pole killuohtu. Kuid raputada ja sahmaka vett kaela saavad kaatriga lõhkamiskoha lähedal olevad mehed küll.

Kalavarudele pidev paugutamine leitnant Auväärti arvates väga ei mõju. “Kalad on pärast esimest plahvatust sealt kõik põgenenud juba,” märgib mees ehtsaarlasliku huumoriga.

Pauk suurema kärata (kuna plahvatus toimub vee all, pole kuulda ka kõrvulukustavat heli – toim) tehtud, hakkab laevas sagin. Nimelt kontrollitakse laev kiiresti üle, et ega pole lööklaine laevale mingeid kahjustusi tekitanud. Pärast raportit, et kõik on korras, võib töö jätkuda. Selline rutiinne igapäevane miinilõhkamine.

 


 

* Hoiatus ümberkaudsetele laevadele antakse alates ajast, kui plahvatuseni on jäänud 30 minutit. Seejärel siis, kui aega on 10 minutit, 1 minut ning plahvatuse lähenedes hakatakse lugema sekundeid. Pärast plahvatust antakse teada ka selle kulgemisest. Esmane info edastatakse kanalil 16 ja suunatakse kuulajad ümber kanalile 77. Ugandi komandöri sõnul on 16. kanal ohutuse tagamiseks ja peab vaba olema. Või nagu ütleb komandör Klesmann, see pole lobisemise koht.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 141 korda, sh täna 1)