Nael: Baaritülide lahendamiseks tulevad tülipeldikud (2)

Sel nädalal teatas kohalik politsei, et baaris sündinud tüli ei tohi tänavale lasta, ning selles valguses on nüüdseks välja töötatud projekt, mille raames ehitatakse kõikidesse baaridesse WC-sarnased kambrid tülitsemiseks, kus võib tüliga teha, mida hing iganes ihaldab.

Rahvasuus nn tülipeldikuteks kutsutud kambrites näevad projekti algatajad palju positiivset. Nii saavad hakkajad kõrtsilised tekkinud tülihäda rahuldada politsei ja turvameeste silme alt eemal, kenas privaatses kohas, häirimata rahulike klientide meeleolu.

Põhimõtteliselt on tülipeldikud eraldi ventilatsiooniga suletavad kambrid, kus igas nurgas on renn tüli käigus lahvatanud eritiste äravooluks. Ausa tüli tagamiseks on lai sortiment tülitsemiseks tarvilist instrumentaariumi. Tülipeldiku projektijuhi sõnul sisaldab valik lühema ja pikema varrega raskeid nürisid objekte, eri mõõtudes terariistu, väiksemakaliibrilisi tulirelvi.

“Lisaks on tülipeldikutes kasutatavad võitlusvahendid edaspidi tervisekaitsetalituse kontrolli all ning ei ole ohtu, et keegi võtaks ootamatult kasutusse sertifitseerimata terariista või tulirelva,” selgitas kohalik politsei.
Suur pluss tülipeldikute juures on asjaolu, et need võivad olla kogunemiskohaks tüli otsivatele inimestele, mitte ainult juba pimedas tülihoos räuskavale kontingendile.

Sageli on kõrtsis viibides näha, kuidas tülinorijad liiguvad ühe laua või seltskonna juurest teise juurde, üritades provotseerida, kuid tülipeldikud hoiavad selle asjatu energiakulu ära. “Nüüd võivad kõik otsemaid suunduda tülipeldikusse, kus teised omasugused juba ootamas, ning ettekäändeid otsimata kohe asja kallale asuda,” rõõmustas projektijuht.

Kui tülipeldikus parajasti ühtegi tüliotsijat ei ole, võib üksik tülinorija oma vajadusi rahuldada tülipeldiku seinale kinnitatud elektroonilist nägu sõimates. Tegemist on elektroonilise seadmega, mis hoiab tülinorijaga alati silmsidet.
“Teaduslikud uuringud on kindlaks teinud, et tülinorijate jaoks valab kõige rohkem õli tulle see, kui neile otse silma vaadatakse,” rääkis projektijuht. “See on nagu vanglas või loomariigis, kus silmside tähendab automaatselt väljakutset.”

Kohalik politsei on kindel, et pärast tülipeldikute rajamist saavad meie tänavad kõvasti puhtamaks. “Seni võis igal õhtul näha, kuidas tüli kõigi inimeste silme all otse tänavale lasti, tänavad lausa uppusid tüli sisse ja see ei olnud ilus vaatepilt,” kirjeldas kohalik politsei.

Tülipeldikute vastu võitleva MTÜ Piirideta Kõrtsid juht Tiit Törkmeel avaldas tülipeldikute idee vastu tugevat protesti. “Kui nii edasi läheb, siis ei jää meie ajaloolisest kõrtsimiljööst enam mitte midagi järele,” heitis Törkmeel ette. “Iga tegevuse jaoks tekivad omaette kambrid ning pärast on lugupeetud kõrtsikülastaja nagu siga sulus, süües, juues, tülitsedes, oksendades eraldi kambris.” Tema sõnul kaob nii kõrtsimeeleolu ja sama hästi võiks õhtul kodus istuda ja naisega tülitseda.

Lisaks sellele ei usu Törkmeel, et tülipeldikud oma eesmärki väga efektiivselt täidavad. “Nagu praegu õiendavad sajad purjus kõrtsilised oma ihuhädasid kesklinna nurgatagustes, mitte selleks ettenähtud WC-des, nii hakatakse ka tüli jätkuvalt tänavatele laskma, hoolimata tülipeldikute olemasolust,” oli Törkmeel veendunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)