Naised, vein ja verejõed: tõde keiser Nero lustipaleest (1)

Naised, vein ja verejõed: tõde keiser Nero lustipaleest

ARHEOLOOGILINE LEID: Teadlased uudistavad Roomas Palatinuse künkalt avastatud u 4-m diameetriga sammast, mis kõigi eelduste kohaselt oli osa imperaator Nero legendaarsest pöörlevast söögisaalist.

Hiljuti avastasid arheoloogid Roomas keiser Nero käsul rajatud legendaarse, vaid lustimiseks mõeldud pöörleva saali jäänused. Just selles kohas lõbustas imperaator külalisi, põletades näiteks kristlasi, ning surijate karjeid saatsid poolalasti tantsijannade vallatud kilked.

Lõbustusteks mõeldud saal asus palees nimega Kuldne maja (lad k Domus Aurea), mille detailse kirjelduse on andnud vanarooma ajaloolane Gaius Suetonius Tranquillus (u 69/75–pärast a 130). Tema kinnitusel olid palee kõigi söögitubade laed kaetud elevandiluust nikerdustega. Kui laepaneele liigutada, oli külalisi võimalik üle külvata lilledega või lõhnastada ruume parfüümidega.

Palee peamine saal oli ringikujuline ja see pöörles pidevalt, et matkida taevakehade liikumist.
Nüüdisajal on paljud ajaloolased juba varemgi uskunud säärase ehitise olemasolusse. 2009. aasta septembri lõpus avastasid arheoloogid aga Roomas Palatinuse künkal toimuvate Kuldse maja väljakaevamiste käigus ringikujulise saali seina, kivist samba läbimõõduga 13 jalga (ligi 400 cm) ja mitu suuremat kivist kera, millel asus tõenäoliselt pöörlev põrand.

Kõigi oletuste kohaselt oli pöörleva saali läbimõõt enam kui 50 jalga (üle 15 m). Osa spetsialiste arvab, et kivist kerad pandi liikuma vee jõul, teised aga usuvad, et need pani liikuma orjade tööjõud.

Sadistlike kuritegude tunnistaja

Kuidas selle saali konstruktsiooniga ka pole, ühes on tänapäeva teadlased üksmeelel: Kuldne palee oli tunnistajaks imperaator Nero paljudele orgiatele ja sadistlikele kuritegudele. Verejanulise iseloomu päris Nero ilmselt emalt, Julia Agrippina nooremalt, kes väidetavalt tappis oma kaks meest. Agrippina üks ohvreid oli imperaator Claudius (valitses 41–54) ja selle tapatööga sillutaski naine tee võimu juurde oma pojale Nerole.

Nero ise tappis oma kasuvenna, kuid seejärel saatis teise ilma ka ema Agrippina, kuna viimane oli teda oma pidevate soovituste ja nõuannetega ära tüüdanud. Oma esimesel abikaasal Claudia Octavial (elas 39–62) lasi Nero pea maha raiuda. Naise maharaiutud pea kinkis imperaator oma armukesele ja teisele naisele Poppaea Sabinale (elas u 30–65). Kuid ka Poppaea ei elanud kuigi kaua – lapseootel naise peksis Nero isiklikult surnuks. Tüli põhjuseks olevat olnud Poppaea etteheide, kui purjus Nero ühel õhtul hobuste võiduajamistelt liiga hilja naasis.

Suur tulekahju ja võikad orgiad

Kuulduste kohaselt olevat Nero 64. aastal süüdanud Roomas suure tulekahju, et nii tekitada tihedalt asustatud linnas ruumi Kuldse maja ehitamiseks. Kuldse maja sissepääsu juures seisis keiser Nero 120 jala (u 36 m) kõrgune pronksist skulptuur, selle aias jalutasid ringi eksootilised loomad.

Vanarooma ajaloolased on kirjeldanud, et pöörlevas saalis toimunud pidusöökidel maiustasid kutsutud külalised paabulinnu- ja luigelihaga, delikatesside hulka kuulusid ka täidetud seaemakad. Et maos uutele roogadele ruumi teha, kutsuti orgiate ajal sageli kunstlikult esile oksendamist – juba söödud toit oksendati spetsiaalselt selleks mõeldud suurtesse anumatesse.

Nero pidas end andekaks muusikuks ja poeediks. Näiteks kui ta teatris esines, suleti uksed, et keegi ei saaks keisri esinemise ajal saalist lahkuda. Täpselt samamoodi käituti ka pöörleva saali ustega – saalist ei tohtinud keegi lahkuda Nero loata.

Kuid pöörleva saali peod ei kestnud kuigi kaua: mõni aeg pärast selle valmimist puhkes Roomas ülestõus ja Nero oli sunnitud enesetapu sooritama. Palee aga laastati ja rüüstati ning vajus sajanditeks unustusehõlma. Maja jäänused avastati taas alles XV sajandil.


TEADMISEKS:

Nero Kuldne maja (lad k Domus Aurea) – Roomas asunud palee, mille ehitustööd algasid 64. a, kohe pärast Rooma suurt tulekahju. Ajaloolaste väitel oli tegemist Euroopa suurima valitsejale mõeldud linnaresidentsiga. Kuldsest majast on suurem vaid Pekingis asuv Keelatud linn. Imperaator Titus Fla-vius Vespasianuse (võimul 79–81) ajal põles palee maha.

Nero (37–68) – Vanarooma imperaator aastatel 54–68. Kasutas veel mitmeid kõlavaid tiitleid, nagu näiteks esimene senaator (princeps senatus), rahvatribuun (Tribuniciae potestatis), isamaa isa (Pater patriae), kõrgeim usujuht (Pontifex Maximus), viiekordne konsul jpt.

Julia Agrippina noorem (15–59) – imperaator Caligula õde, keiser Claudiuse viimane abikaasa ja Nero ema. Legendi järgi olevat Agrippinale ennustatud, et ta sureb oma poja käe läbi. Sellest hoolimata aitas ta Nero võimule, öeldes: “Las tapab minu, peaasi, et ta valitseb!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 954 korda, sh täna 1)