Olümpiavõitjad ja -kaotajad: Millised kandidaatlinnad on enam põrunud

Olümpiavõitjad ja -kaotajad: Millised kandidaatlinnad on enam põrunud

 

Nädal tagasi kogunesid Taani pealinnas Kopenhaagenis kuningad, presidendid, filmi-, tele- ja sporditähed. Säärase väga auväärse ja esindusliku seltskonna kogunemise põhjuseks oli Rahvusvahelise Olümpiakomitee kongress, kus langetati otsus, kellele anda suveolümpia 2016 korraldamise õigus. Oma kohalolekuga püüdis kõrgseltskond olümpiakomitee liikmete hääletamist kas või viimasel hetkel kuidagi mõjutada.

Seekord kandideeris neli linna: Chicago, Tōkyō, Madrid ja Rio de Janeiro. Lootuses veidigi oma kodulinna Chicagot rivaalidest ette tõugata, oli Kopenhaagenisse kohale saabunud isegi USA president Barack Obama koos abikaasaga.
Ei aidanud, kõigile üllatuseks põrus Chicago juba valimiste esimeses voorus. Võitjaks osutus Rio de Janeiro. Esimest korda ajaloos toimuvad olümpiamängud Lõuna-Ameerikas.

Ameeriklasi on saatnud ebaedu

Kui vaadata ajalugu, oli see Chicago jaoks juba neljas kord suveolümpia korraldamiseks oma kandidatuur esitada ja taas saatis linna ebaõnn. Varem on Chicago pretendeerinud 1904., 1952. ja 1956. aasta olümpiamängude korraldamisele.

Maailma suurlinnadest on aga kõige rohkem kordi suve-olümpia korraldamisele kandideerinud Los Angeles – ühtekokku üheksa korda. Tõsi, erinevalt Chicagost on California suurimat linna saatnud ka edu – olümpiamängude korraldamise õigus saadi 1932. ja 1984. aastal.
Kõige enam on kandideerimisel põrunud Ameerika autotööstuse pealinn Detroit – sooviavaldus suveolümpia korraldamiseks esitatud seitsmel korral, kuid iga kord edutult.

Mis puudutab 2016. aasta olümpiakorraldaja kandidaate, siis Tōkyō on kandideerinud neljal korral, kusjuures üks kord edukalt (Jaapani pealinnas toimusid olümpiamängud 1964. aastal); Madrid on taotlenud mängude korraldamise õigust kolm korda (aastateks 1972, 2012 ja 2016) ja taas iga kord edutult.
Äsjane võitja Rio de Janeiro on varem kandideerinud kolmel korral – aastateks 1936, 2004 ja 2012. Edu saavutati alles neljandal korral.

Pailaps London

Rahvusvahelise olümpiakomitee pailaps tundub aga olevat Briti pealinn London – see linn on olümpiamängude korraldamise õigust taotlenud neljal korral (aastateks 1908, 1944, 1948 ja 2012) ja iga kord edukalt. Tõsi, mitmel korral on britte aidanud juhus: nii näiteks pidi 1908. aasta olümpia toimuma Roomas, kuid Vesuuvi vulkaani purse 1906. aastal sundis itaallasi mängude korraldamisest loobuma ja korraldamise õigus läks Londonile; l944. aasta olümpia korraldamise õigus anti Londonile, kuid Teise maailmasõja tõttu jäid mängud ära ja seepärast toimusidki esimesed sõjajärgsed mängud 1948. aastal just Suurbritannia pealinnas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 78 korda, sh täna 1)