Tiidus, Takkis, Laanet – kes neist saab linnapeaks? (112)

Tiidus, Takkis, Laanet – kes neist saab linnapeaks?

 

Neli aastat on mööda saamas ajast, kui Kuressaare linnapea ametikett volikogus kandja leidis. Kandjata ei jää see seekordki. Oma Saar uuris kolmelt suuremate erakondade Kuressaare nimekirja esinumbrilt, kes on avaldanud soovi endale seesamune kett kaela riputada, mida nemad arvavad minevikust, olevikust ja tulevikust. Kindlasti ei tasu aga unustada seda, et meeri ametiketi ihalejaid on teisigi ning enne 18. oktoobrit pole meil mingit kindlust selles osas, et just neist kolmest keegi linnapeaks saab.

Valimiste raames reklaamina mustikamoosi jagav Kuressaare praegune linnapea Urve Tiidus ütleb selgelt välja, et tema tahab linnapeana kindlasti jätkata. Linnas oleks lihtsalt veel nii palju teha. Teleekraanile Urve Tiidus vähemalt praegu enam tagasi ei kipu.

Miks te arvate, et olete kõige parem linnapea?
Las seda otsustab rahvas, kes on kõige parem linnapea. Valijad otsustavad. 

No te ju ometi tahate linnapeaks saada, miks te muidu kandideerite?
Õige jah, inimene võib ennast ise ka linnapeakandidaadiks panna, aga mind on siiski pannud partei (naerab). Minult küsiti, et kas ma tahan jätkata – loomulikult ma tahan. Linnapea ametis on neli aastat lühike periood. Olles naislinnapea, mis ei ole väga tüüpiline Eestis, olen hästi hakkama saanud.

Liigub selline spekulatsioon – Tiidus maavanemaks, Kasemaa kuhugi mujale, Koov linnapeaks, Takkis volikogu esimeheks. Mis te sellest arvate?
Väga huvitav spekulatsioon. Kes selliseid asju räägib? 18. oktoobril on valimised. Inimesed valivad ja otsustavad, mis saab ka nendest kolmest edasi. Me ei saa mitte midagi välistada siin elus, kus me oleme viie, kümne aasta pärast. Ütlen ausalt, mina täpselt ei tea.

Kas on möödunud nelja aasta jooksul tehtud mõni selline otsus, mida ei oleks pidanud tegema?
Otseselt sellist otsust ma praegu nimetada ei oska, et midagi oleks olnud põhimõtteliselt vale. Need otsused on tehtud kaalutlemise, järelemõtlemise tulemusena. Uisapäisa otsuseid langetatud ei ole.

Alles ütles haridusminister Tõnis Lukas, et ehk peaks üle vaatama, kas munitsipaalasutuste ja sealhulgas koolide juhid peaksid ikka kuuluma volikokku ja olema seal juhtival positsioonil. Kuidas teie sellesse suhtute?
Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt on igal inimesel õigus valida ja olla valitud. See on alus, millele rajatakse kõik järgmised asjad. Loomulikult on ameteid, kus tuleb valida – kandideerida võid, aga kui on volikogusse minek, pead otsustama, kas valid ühe või teise ameti. See käib ministrite kohta, riigikogu jne. 

Mis puudutab aga seda, kas koolijuhil või allasutuse juhil on õigus olla samaaegselt täidesaatva võimu esindaja, siis minu töös see otseselt segadust tekitanud ei ole. Rollide jaotamine on intelligentsi küsimus.
Ma olen põhimõtteline liberaal ja ütlen seda, et inimestel on alati valikuvõimalus ja valikuvõimalused on isiklikud.

Isegi kui mina arvan, et kellelegi sobib näiteks rohkem must kleit, võib ta ikkagi kanda rohelist kleiti.
Meie (Kuressaare linnavalitsus – aut) oleme hakkama saanud. Kui minister niimoodi ütles, siis ilmselt ta peab natuke seda teemat ka käsitlema.

Mulle hakkas silma selline asi, et Kuressaares kaotati sünnitoetused, nüüd lubate, et taastate need ja tõstate. Miks sellist asja lubada? See on ju asjade loomulik käik, et kui majanduse olukord läheb paremaks, siis see, mis oludest tingitult maha võeti, pannakse tagasi.
Väga õige. Aga valimislubadused ongi loomulikud asjad. Kui me võtame kõikide valimisprogrammid ette, siis mis asjad need tegelikult on. Need on tegelikult arengukava punktid, need on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevad kohustused. Aga me peame need aeg-ajalt välja kirjutama, et selgitada, mis on tähtsad asjad ja mis on meile tähtis ära teha.

Võtame ranitsatoetuse.
Tõesti, see määrus peatati. Otsust ei ole muudetud. Aga valimistel inimesed tulevad ja valivad võib-olla täiesti uue seltskonna ja sellisel juhul on kõik need läbirääkimised uuesti nullist alustamine. Sel juhul statement, et me maksame ranitsatoetust, peab olema uuesti esile toodud. Kui see koalitsioon jätkab, on see iseenesestmõistetav. Aga kui muutub olukord, on hea, kui me teame, mida teine pool tegelikult tahab ära teha.

Siia ritta kuulub näiteks ka see, et te lubate kaotada haisureostuse Kuressaares. Tegelikult on see asi ju juba otsustatud.
Ma olen väga põhjalikult oma jaoks läbi mõelnud kogu valimisprogrammide koostamise ja visioonide esitamise. Aga seal on ka alati omad sellised väiksed visioonid, mida tahetakse teha, kui võimalusi on rohkem, seda pauerit on rohkem.

Aeg-ajalt me süüdistame poliitikuid selles, et nad esitavad selliseid kosmilisi ja elukaugeid unistusi ja kui need ei täitu, siis on see pettumus. Kui ülesköetud ootused ei täitu, siis see on inimestele tohutu frustratsioon. Antud hetkel peab olema väga-väga pragmaatiline. Me teeme ära need asjad, mida saab kindlasti ära teha.

Ma siiski ütlen seda, et kui me oleksime pannud kirja, et me ehitame siia kosmodroomi, siis te oleksite saanud nalja veel rohkem, eks. Selge on see, et kui majandus tõuseb paremale järjele ja raha on rohkem, siis on meil neid visioonilisi unistusi tagataskus tohutult. Need on ka arengukavas kirjas. Aga kui me räägime praegu sellest, et kas maksumaksja raha jätkub ja kas Euroopa toetusrahasid jätkub, siis peame me olema hästi praktilised ja hoidma kaks jalga maas.

Kosmodroom oli animatsioonis ju olemas.
Jah, saja aasta pärast.

Mis sellest animatsioonist üldse saanud on?
See on Youtube’is ülal. Me oleme seda oma külalistele näidanud, see on tekitanud rõõmsat elevust. Igal esitlusel, mis ma olen teinud – neid on olnud kümnete kaupa – on see olnud kui atraktiivne sissejuhatus Kuressaarele. See on tekitanud elavat diskussiooni, alates sellest, et omad inimesed on kurjustanud, et ärge te siia ometi pilvelõhkujaid ehitage…

Viimane küsimus programmi kohta – mul on meeles, et teie koalitsioonipartnerid soovisid abilinnapeade arvu vähendada juba eelmiste valimiste järel, teie ei olnud nõus. Nüüd tulete ise sama asjaga välja?
Tegelikult on võimalus selle koha pealt kokku hoida. Kui me räägime, et igal valdkonnal peab olema juht, siis kas peab just olema abilinnapea? Kokkuhoid on praegu ikkagi kuningas, säästlikkus ei saa olla eesmärk omaette, aga säästlikumal viisil majandada on võimalik.

Nimetage kõige suurem õnnestumine ja kõige suurem ebaõnnestumine.
Kõige suuremad õnnestumised on olnud kõik need investeeringud, mis on tehtud linnakeskkonda. Ma usun, et rattasõbraliku linna tiitlit ei antud Kuressaarele ikkagi niisama.

Kas te ise ka rattaga sõidate?
Suve läbi sõitsin rattaga, lehvitasin veel ükskord teile.

Aga ebaõnnestumised?
Ma arvan, et iga ebaõnnestumine tekitab võimaluse õnnestumisele. Kui meenutame, et ühel suvel jäi meil siin ooperifestival ära, ja kas see kulutus oli tol korral mõtestatud. Iga ebaõnnestumine annab võimaluse asja paremaks muuta. Tegelikult on elu niisugune, nagu taoistid ütlevad, et on yin ja on yang. Ebaõnnestumine loob võimaluse õnnestumiseks. Ühe jaoks on suur õnnestumine rattatee, teise jaoks on õnnestumine see, et maa-alune on puhta vee ja kanalisatsioonitorusid täis.

Oma igakuistes kõnedes linnavolikogu ees rõhute te ikka sellele, et mis on hästi. Kas selline positiivsus on taotluslik?
See on karakter. Ma olen viimase 15 aasta jooksul õppinud, et virisemisest ja hädaldamisest ei ole mitte mingit kasu. Kuigi ma ei eita kriitika ja negatiivsuse vajadust, see hoiab ühiskonnas tasakaalu.

Mis tundega Reformierakond seekordsetele valimistele vastu läheb? Eelmistel valimistel on Reformierakonna võit ju ette üsna kindel olnud.
Ütleme nii, et iga erakond läheb ju valimisi võitma. Ei saagi minna teise mõttega. Täpselt samamoodi läheb Reformierakond.

Kas reform on nõus koostööd tegema kõikide poliitiliste jõududega või on mõni välistatud?
Ma saan rääkida ainult isiklikust vaatevinklist. Ma olen õppinud elus kõikide inimestega koostööd tegema. Ma usun, et see on jällegi koht, kus valijad otsustavad. Meil on väga hea kogemus IRL-ga.

“Reporteri” sünnipäev oli. Te juhatasite sisse kaks uudist. See oli tõeliselt meeldiv üllatus – te ei ole oma oskusi kaotanud. Kas te telesse tagasi ei igatse?
See kokkusaamine “Reporteri” ja Kanal 2 inimestega oli väga südantsoojendav ja lõbus, ja ma tundsin tõesti, nagu ma ei olekski sealt ära olnud, väga huvitav oli.
Telesse tagasi ei ole ma igatsema hakanud, praegune amet võimaldab siiski sisulisemat tööd teha. Aga ega tea, ära kunagi ütle iial – see vana kuulus James Bondi lause. Kuid hetkel ma ei igatse televisiooni tagasi. Olen liiga vana, et olla teleekraanil.


End Väikeseks Mobiilseks Lahingüksuseks nimetava Toomas Takkise arvates saavad kõik suured asjad alguse pisikestest ja inimesest endast. Tema pihta suunatud kriitika kohta ütleb, et tahaks näha kas või ühte tõendit selle kohta, et ta on segi ajanud koolidirektori ja linnavolikogu esimehe ameti või mõnel muul viisil seadust rikkunud.

Miks te arvate, et oleksite parem linnapea kui Urve Tiidus või Kalle Laanet?
Mina ei arva seda.

Miks olete siis andnud nõusoleku linnapeaks kandideerida?
Olen andnud nõusoleku olla Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber ning vajadusel võin olla ka linnapea.

Kui suur see vajadus peab olema, et teist saaks linnapea?
Kõigepealt otsustab muidugi see, kui valimistel annavad inimesed meie nimekirjale palju hääli. Aga miks üldse peaks üks pikaajaline kooliinimene tahtma linna juhtida? Ainult sellisel juhul, kui ma näen, et selles linnas, mis mulle on tähtis, saavad võimalikuks igasugused halvad asjad, mis mulle kui linnakodanikule on vastumeelt. Sellisel juhul olen ma nõus oma naha turule viima. Kuigi mu nahk on juba turul, kui olete märganud (naerab).

Nimekiri on teie erakonnal seekord väga pikk. Kas pikkus on oluline?
Nimekiri on seekord tõesti korralik. Väga palju on uusi inimesi, kes ei ole meie nimekirjas varem olnud. Väga palju on mitte erakonna liikmeid erinevatelt elualadelt. See nimekiri peaks olema linna elanikkonnast täiesti adekvaatne läbilõige.

Oma programmis ütlete, et on tähtis, et Kuressaare elanikust saaks tõeline linnakodanik. Selline kodanik, kes mõtleb aktiivselt kaasa, kuidas muuta meie ühist kodu paremaks ja kaunimaks. Kuidas te kavatsete kodanikke seda tegema panna?
Ega neid inimeste ettepanekuid ja konstruktiivset kriitikat nii väga palju tõesti pole. Inimesed saavad vahetult kõige paremini kaasa lüüa väga pisikeste asjadega. Tee oma maja korda, tee oma tara korda, tee oma kuur korda, hoia kõnnitee puhas. Kust see ilus ja puhas linn muidu ikka pihta hakkab. Ega seda kaasatulemist ei pea ajama talgutega, suurte talgutega. Ikka pisikestest asjadest ja kodu lähedalt algab see asi.

Miks te lubate oma valimisprogrammis selliseid endastmõistetavaid asju? Nagu näiteks vee- ja soojaettevõtete enamusosaluse linna kontrolli all hoidmine või kaldteede ehitamine?
See vee asi ei ole nii iseenesestmõistetav midagi. Tuletan meelde näiteks Tallinna linna, kus veevärk erastati. Sama juhtus Läänemaal elektriga. Meie soovime seda, et monopoolsed ettevõtted linnas ei hakkaks meie linnaelanikke lüpsma.

Punkt number 40: toome oravad linnaparki tagasi. Kuidas see peaks välja nägema?
Niipalju kui ma tean, olid linnapargis vanasti oravad ja enam neid ei ole. Meil üks inimene konsulteeris loodus-inimestega, bioloogidega ja jõuti järeldusele, et vanad puud, kus oravad elasid, on maha võetud, on ka palju müra, palju liiklust ja seetõttu oravad kadusidki. Neid saab tagasi tuua. Selliseid programme on teostatud, selleks on vaja pesakaste ja lisatoitmist. Teie näete siin Reformierakonda (naerab), aga meie inimesed räägivad selles punktis ikka loomadest.

Teie eelmistes (2005. a valimistel – toim) lubadustes oli punkt, et töötate piirivalvemasti äraviimise nimel. Mis sellest saanud on?
See üritus ei kandnud vilja. See oleks olnud vist väga kallis ja keeruline ja see mõte maeti maha. See oli protest selle vastu, kuidas see torn sinna pandi. Seda tehti volikogus kooskõlastusi läbimata, selle vastu meie olime ja sellepärast me selle punkti ka sisse panime.

Tavainimene ei pruugi ikkagi aru saada sellest, et kuidas on võimalik, et volikogu esimees on linnapea n-ö ülemus ja samal ajal koolidirektorina linnapea alluv.
See vajab väga täpset vahetegemist oma rollides. Mida ma võin endale lubada volikogu esimehena ja mida mina kui koolijuht pean täitma, kui linnavalitsus või linnapea annab mulle mõne korralduse. Need on täiesti erinevad rollid ning mul on selline tunne, et olen senimaani suutnud need täiesti lahus hoida.

Ma olen täiesti kindel, et mitte keegi ei suuda näidata selle nelja aasta jooksul ühtegi korda, kus Kuressaare gümnaasium on saanud selletõttu mingisugust kasu, et mina olen volikogu esimees. Selliseid kordi ei ole lihtsalt olemas.

Oma Saare peatoimetaja Tiina Luks küsis ajalehes, et kas iga volikogu liige on ikka väärt oma kohta. See on tegelikult probleem, sest iga volikogu liige ei ole väärt oma kohta. On näiteid küll ja küll üle Eestimaa, kus kasutatakse oma positsiooni ära oma asutuse asjade ajamiseks.

Oponendid ei saa aru sellest, kuidas linnavolikogu esimees ja tema abikaasa, kes on linna finantsnõunik, lähevad töölt koju ja siis enam tööasjadest ei räägi. Öeldakse, et see olevat korruptiivne olukord.
Mina ei saa sellistest oponentidest aru. Kas ei tohi töölt koju minna? Kodus abikaasaga tööasjadest rääkida? Või mida? Mis asi see siin korruptiivne on?
Kuressaare linna palgal on minu teada kolm juristi. Volikogu nõunik on jurist, siis linnasekretär on jurist ja siis on veel üks jurist. Linnavalitsuses töötaval juriidilisel teenistusel on kohustus minu arust juhtida tähelepanu volikogu ja linnavalitsuse otsustes ja kõikides muudes tegemistes sellistele ohtudele, kui need on olemas. Seni ühegi otsuse või teo puhul meie tähelepanu sellele juhitud ei ole.

Kui te toote selle golfi näite, siis täpselt samamoodi kuuluvad väga mitmed linnavalitsuse töötajad, abilinnapead praktiliselt kõik, mitmesse nõukogusse. Kõigile võiks panna sildid külge, et mehed istuvad mitmel toolil. Ja neid inimesi, kes kuuluvad meie äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse, on hulganisti, sest meil on päris palju neid nõukogusid.
Golfiettevõtte nõukogu, kuhu mina kuulun, liikmed pole mitte kordagi tasu saanud.

Kui me räägime ahnusest, siis linna kõige suurem investeering on praegu siiski golfiala. Meie oleme oma erakonnaga ja mina isiklikult olen huvitatud sellest, et see asi ei läheks hapuks, et see hakkaks toimima ja sellepärast ma seal nõukogus olen. Olen nii kaua kui vaja.

Mis puudutab linna rahandusnõunikku, siis tema ei ole ju prokuristina samuti rahalises suhtes. Samamoodi mina ei saa talle palka määrata, mina ei saa talle ülesandeid anda. Nõukogu on kollektiivorgan, nõukogul on esimees.

Kui Kuressaare linna kõige suurem investeering on praegu golfiala ja linnal on rahandusnõunik ja kui linna rahandusnõunik ei tegele linna kõige suurema investeeringuga, siis minu meelest tuleks ta lahti lasta. Kui ta on sinna paigutatud rahandusspetsialistina, siis on see korras. Ma ei näe siin korruptsiooni. Kui keegi näeb, siis toogu ette paragrahvid ja me saame oma selle sideme meie lugupeetud golfikompaniiga kuidagi ära korrastada.

Varasemalt on olnud üsna selge, et kui Reformierakond võidab, pannakse IRL-ga pillid ühte kotti. Kas IRL on nüüd valmis tegema koostööd Keskerakonnaga ja Reformierakonnaga, kes hariduse rahastamise otsusega tegid teile sirgelt ära?
Küsimuse sidumine koolide rahastamise ja tulevase koalitsiooniga on väga vahva sidumine. Ma ei oska öelda, mis tulemus valimistel tuleb ja milliseid koalitsioone hakatakse moodustama. Sellest on täna väga vara rääkida.

Kas on võimalik ka Keskerakonnaga sõber olla?
Küllap on inimesi, kellele Keskerakond meeldib. Erakonnad on tegelikult ju meie riigi ülesehituse ja valitsemise üks põhiinstrumente. Erakondadesse kuulumine on inimestele lubatud. Parlamentaarne riik on niimoodi üles ehitatud. Selles mõttes, nagu ma ka vastulauses kirjutasin, ei saa tegelikult niimoodi üldse öelda, et üks või teine erakond on nii- või teistsugune.

Küsimus on selles, missugused on need inimesed ja milliseid tegusid nad teevad. See oleks ka vastus. Sest milliseid tegusid tehakse, see on ju täiesti selgelt näha.

Millal kabineti riiulid uuesti asju täis laote või ei laogi? Valmistute hoopis lahkuma?
Ma ei valmistu, mul oli kevadel suurpuhastust vaja teha ja kui ma koristama hakkan, siis ma olen väga põhjalik.


Otse riigikogust Kuressaare valimisvõitlusse sekkunud keskerakondlaste esinumber Kalle Laanet kinnitab, et teda ei saa nendel valimistel peibutuspardiks nimetada, kuna ta on andnud selge nõusoleku Kuressaare linnapeaks hakata.

Miks te arvate, et oleksite parem linnapea kui Urve Tiidus või Toomas Takkis?
Ma ei arva seda. Kui valijad nii otsustavad, siis nemad arvavad.

Teie programmis on kirjas, et võimule saades teete linnas kohe heakorratalgud. Kas linn on must?
Just täna vaatasin, et linna tänavapuhastusmasin toimetas aktiivselt tänavaid puhastades Kuressaares. Ma arvan, et suuresti on see tingitud sellest, et valimiskampaanias on sellele palju tähelepanu juhitud. Rääkides terviselinnast ja kuurortlinnast, kus suvel esmaspäeva hommikuti jalutavatele inimestele lendavad tühjad kilekotid ja paberisodi vastu nägu, siis ma arvan, et meil ei ole puhas linn.
Kui me räägime heakorrast, siis leiti miljoneid kroone, tehti valmis kergliiklusteed, mis on absoluutselt tänuväärne töö, kuid kergliiklusteede vaheliselt alalt pikk malts ära niita, seda enam ei jaksatud.

Teie programmis on ka selline lause, et “ühise ja hooliva suhtega saame kõik oma kodulinna edenemisele kaasa aidata”. Kuidas tekitada inimeses hoolivat suhtumist?
Ma arvan, et üks hoolivuse näitaja on ka see, et suve hakul läksid vabatahtlikud, suuresti Keskerakonna liikmed, appi nõrgematele. Osales nii noori kui ka eakamaid, kõigi ühine eesmärk oli korrastada (võtta maha vana värv ja kanda peale uus värv) liikumispuuetega inimestele kuuluv hoone Suur-Sadama tänaval. Täna, kus meil ei ole miljoneid kroone ustest ja akendest sisse voolamas, on võimalik talgupõhimõtteid rakendades vajalikud tööd ära teha. Oluline on tahe ja aktiivse eestvedamise korral on kõik võimalik.

Kuidas te hindate praeguse linnavalitsuse käitumist, kas nad on endale võtnud liiga palju kohustusi näiteks?
Vara on öelda, kas kohustused, mis võeti, ja investeeringud konkreetsesse objekti või tegevusse, oli see õige või väär. Kindlasti oli vaja teha koolid korda, aga kas oli vaja koolile talveaeda, see on küsitav. Ära ei saa unustada õpetajaid, kelle kätes on meie järeltulevad põlved. Nende motiveerimine on eesmärk omaette.

Juhul kui te võimule saate, mis oleksid viis suuremat asja, mis Kuressaares ära teha?
Nelja aasta perspektiivis on väga raske välja tulla viie konkreetse asjaga, kuna me ei tea, mida teeb majandus. Ei ole mõtet lubada asju, mida ei ole võimalik ellu viia. Kõigepealt on võimalik linna heakorda tunduvalt parandada, miljoneid investeerimata.

Teiseks tuleb analüüsida, kust on võimalik kokku hoida, samas säilitades avaliku teenuse kvaliteeti või seda isegi paremaks muutes.
Sotsiaalsete töökohtade rakendamine just heakorratöödel, et säilitada inimeste tööharjumused. Linna olemasolevate avalike tualettide korrastamine ja uute ehitamine.

Turu ja keskväljaku kui ühtse linnakeskuse edasiarendamine.
Haridus on see, mille baasil on võimalik Kuressaaret ja Saaremaad edasi arendada. Eesmärk on läbi hariduse kvaliteedi kasvatada haritud inimeste kvantiteeti Saaremaal.

Kindlasti on kõige olulisemaid edu võtmeid tingimuste loomine ettevõtlusele. Suurtootmine, peale põllumajanduse, ei tule meil kõne alla, seega on üks olulisemaid majandusvaldkondi ikkagi turism. Miks peaksid näiteks sakslased tulema Saaremaale, kui Saksamaal või Prantsusmaal on tunduvalt rohkem vaatamisväärsusi?
See tähendab, et me saame müüa ainult oma Saaremaa eripära, mida loodus ja ajaloolised traditsioonid on pakkunud. Meie rikkus on meid ümbritsev meri.

Tallinnas ja Pärnus heidetakse Keskerakonnale ette n-ö propagandamasina ehitamist. Ka teledebatis räägiti Viisitamme mainekujundamisest, Tallinnas on linnatelevisioon jne. Kas Keskerakonnal on see plaanis ka Kuressaares, et inimestega paremini suhelda?
Kiidan praegust linnavalitsust ja volikogu igakuise linnauudiste tunni eest Kadi raadios. Kindlasti on sellest vähe, sest Kuressaare Sõnumite sisu kahjuks kriitikat ei kannata. Suuresti näen probleemi väheses otsesuhtluses linnarahvaga. Kui vaatame viimaste nädalate sündmusi, kus volikoguliikmed küsivad volikogu esimehelt tema tegevuse ja teatud otsuste kohta, siis arvan, et parem on ju kerkinud küsimused otsesuhtluse teel lahendada, kui olla pärast solvunud, et liiga palju küsitakse.

Võtsin ette valimisliidu Kuressaare Kodanik programmi. Siin on lause “Linna saavad juhtida ainult linnakodanikud, kes elavad siin, mitte nn peibutuspardid naabervaldadest.” Teame, et teist sai Kuressaare kodanik suhteliselt äkki. Kas te loete end kuuluvat kategooriasse “peibutuspart naabervallast”?
Kui ma oleksin peibutuspart, siis miks peaksin ma andma praegust intervjuud, miks peaksin osalema teledebatis, miks peaksin suhtlema inimestega ja arutlema meie programmi üle? Mul on ju targematki teha.

Miks ei tulnud Keskerakond oma linnapeakandidaatidega korraga välja? Miks käidi kõigepealt välja Priit Hein-soo, siis läks natuke aega mööda ja siis Laanet?
See oli Priit Heinsoo ja piirkonna juhatuse soov, et linnapeakandidaate oleks rohkem kui üks, et anda valijatele suuremaid võimalusi.

Kui palju hakkab teie peakontor Keskerakonna võimule saamisel niite tõmbama Kuressaare juhtimises?
Kuressaaret juhivad ikka rahva poolt valitud volikogu ja selle poolt paika pandud linnajuhid. Selliste juhtnööride andmine, mis ei ole minu arvamusega kooskõlas, minu puhul ei tööta.

Olete võrreldes teiste linnapeakandidaatidega suhteliselt palju teadev mees. Teate kindlasti palju sellist, mida teised ei tea. Seega oskate paotada nende kappide uksi, kus võivad luukered peidus olla. Aitab see teid kuidagi?
Sellel asjal on kaks poolt. Üks pool on see, et mida rohkem sa tead, seda rohkem sa oskad muretseda. Teine pool on see, et kindlasti ei ole ma seda tüüpi inimene, et kasutan olemasolevat infot kellegi laimamiseks. Vajadusel ja puudustele tähelepanu osutamiseks räägin asjadest avalikult.

Kas Kuressaare on jäänud liiga kauaks samade poliitiliste jõudude kätte?
Selle kohta ütles minu arvates väga hästi Marju Lauristin teises teledebatis, rääkides Tartust. Tsitaat: “Keegi ei ütle, et te midagi valesti olete teinud [praegune Tartu linnavõim], aga ehk peaks värsket õhku rohkem sisse tooma.”

Kas teie olete nende valimiste must hobune? Arvestades, et Keskerakonna nimekirjas ei kandideeri sel korral mitmed, kes olid eelmistel valimistel ühed suuremad häältekogujad.
Kui me räägime Keskerakonnast Saaremaal, siis on meie liikmeskond tõsiselt kasvanud, vanusegrupid on muutunud. Usun, et Keskerakond on aastal 2009 täiesti teises situatsioonis kui ta oli aastal 2005. 18. oktoobri õhtul on selgus majas.

Kas Keskerakond on nõus tegema koostööd ükskõik millise teise erakonnaga?
Mina olen nõus tegema kõigiga koostööd, et arendada Kuressaaret ja Saaremaad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)