Ajakaja: Kultuursuse mõõdikud (3)

Sageli vaevame end sellega, et mis on kultuurne. Riigi ja rahva säilimise mätta otsast vaadates väga oluline küsimus. Kas meie noored tahavad omaks võtta ja edasi kanda vanaemade elamiskombeid ja olemistavasid? Kas pillimäng ja koorilaul on jätkuvalt popid ning kas “Tuljak” ja “Kaera-Jaan” tantsusammudena püsivad rahva mälus?

Kuid kultuuril on ka teised dimensioonid ja sageli jätame sealt poolt asjadele vaatamise unarusse. Neid tahke on mitu ja neil on erinev sisu, kuid üks ühine nimetaja neil siiski on – meie igapäevane elu.
See algab sellest, kuidas me oleme oma privaatsfääris, ja lõpeb sellega, kuidas me teistesse suhtume.

Seega, kui me arutame oma kultuuri üle, peame eelkõige arutlema iseenda üle… Millised on meie väärtused, hoiakud, suhtumised, meie käitumine erinevates olukordades, meie mõtted ja otsused. Need on need mõõdikud, mille abil saame öelda, kas oleme kultuursed või ei ole.
Eelmisel nädalal oli suurtes päevalehtedes arutluse all Viimsi vallavalitsuse otsus jätta kahest naisest ja kolmest lapsest koosnev perekond ilma soodustustest, mis võimaldab lastel saada koolis tasuta lõunat ja muudki… Lugesin neid arutlusi ja vallaametnike argumente ja mõtlesin, et kas Saaremaa vallaametnikud oleksid olnud nii labaselt kitsarinnalised. Kuidas meie omavalitsused oleksid olukorra lahendanud?

Ja teine mõte, mis hinge vaevama jäi. Isegi, kui need naised oma elamisstiiliga päris hästi meie tavaarusaamadesse ei mahu, siis milles need lapsed süüdi on? On ju need soodustused mõeldud eelkõige selleks, et lastel parem oleks. Ja vanemaid, ammugi nende seksuaalseid eelistusi lapsed ju valida ei saa.

Jah, asjale ühest küljest vaadates on vallal õigus oma asju seada, sättida ja otsustada. Kuid teisalt – milliste väärtuste põhjalt seda tehakse? Mis on see mõtteviis ja kultuur, mida levitatakse, toetatakse, praktiseeritakse? Valla esindajate otsused ja nende kommentaarid ja avaldused meedias tekitavad segaseid tundeid. Ja loovad ettekujutuse puritaanlikust, võltsist moraalist – see, kes on see õige, visaku esimene kivi… ja kiuslikust meelest. Ja laste heaoluga pole sellel kõigel kahjuks miskit tegemist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)