Vastused kodanik Sääse küsimustele (8)

Kodanik Sääse küsimused ilmusid 26. septembri Oma Saares

1. Kas linn vajab normaalseid, ööpäevaringselt lahti olevaid korralikke ja puhtaid käimlaid?
Urve Tiidus:
No ikka. Kuressaares on üks avalik käimla ööpäev läbi lahti – pargis. Iseenesest avalikke käimlaid linnas on – Saaremaa muuseumi juures, turul, raekoja taga. Hooajaliselt Kitzbergi tänava bussiparklas. Pean tunnistama, et isiklikult olen viimased 20 aastat hakkama saanud avalike käimlateta, kus iganes linnas olen viibinud. Tänapäeval ajavad selle küsimuse suuresti korda äri- ja kaubanduskeskused. Miljonipeldikut pole Kuressaarde vaja, kuid üks avalik käimla 24/7 peab kesklinnas olema.

Toomas Takkis: Normaal-seid ja puhtaid käimlaid vajavad nii linna elanikud kui ka meie külalised.

2. Kas kesklinn peaks olema välja ehitatud jalakäijate liikumiseks ja autovaba?
Urve Tiidus: Kuressaare linnas pole mõistlik kesklinna liiklemiseks päriselt sulgeda, kuid liikluse ühesuunaliseks muutmise projekt ja keskväljaku rekonstrueerimise eskiisprojekt on valmis. Ka materjalid rahastamise taotlemiseks on juba ette valmistatud. Ühesuunalise liiklemise saab keskväljakul teha siis, kui on ehitatud läbimurded Raudtee ja Aia tänaval, mis on vastavalt arengukavale lähiaegade ülesanne linnal. Keskväljak on jalakäijate jaoks ja autovaba kogu suvise hooaja ja ka jõulupühadel ja uusaastal. Laias laastus on kokku pool aastat autovaba.

Toomas Takkis: Minu teada on jalakäijatel võimalik Kuressaares liikuda. Täiesti autovaba kesklinn? Selleks, et vastata, peaks teadma, millistes piirides kesklinna küsija silmas peab ja mida mõtleb ta sõna “autovaba” all.

3. Kas linnaelanike turvalisus on kindlustatud?
Urve Tiidus: Juhul kui absoluutselt kõik kodanikud ja külalised käituvad seadusekuulekalt, on turvalisus kindlasti 100% tagatud. Ei maksa mööda vaadata faktist, et Kuressaare ja Kärdla jagavad vaheldumisi Eesti kõige turvalisema linna tiitlit.

Toomas Takkis: Kuressaare on üks Eesti turvalisemaid linnu. 100% pole aga kellegi turvalisus kunagi ega kuskil kindlustatud.

4. Kas Kuressaare vajaks kaasaegset teaduslikult põhjendatud liiklusskeemi?
Urve Tiidus: Kuressaare kehtiv üldplaneering näeb ette põhilised tänavate rollid – põhi- ja jaotustänavad, jalakäijate tsooni. Uus üldplaneering, mida Kuressaare linn ja Kaarma vald Norra fondide toel on koos alustanud, teeb ka liiklusuuringu, mille järgi hinnatakse uuesti ka tänavate funktsioone liikluse sujuvuse tagamiseks. Ainuüksi see tõsiasi, et Kuressaares käib tööl 70% Saare maakonna valdade inimestest, nõuab transpordi parema korralduse pärast liiklusskeemi analüüsimist ja arendamist.

Toomas Takkis: Kas just kaasaegseid teadussaavutusi meie linna liiklusskeemi täiustamisel peaks appi kutsuma, selles pole ma päris kindel. Ehk piisab asjatundjate kuulamisest ja tervest talupojamõistusest.

5. Kas linn vajaks munitsipaalpolitsei patrulle?
Urve Tiidus: Kuressaare linn rahastab igal aastal linna eelarvest abipolitseinike tööd. Politsei omakorda rakendab abipolitseinikest mehi ja naisi vastavalt vajadusele, kui elavjõudu on väljas tarvis rohkem. Patrullides kasutatakse ka piirivalve inimesi. Arvan, et eraldi munitsipaalpolitsei patrulle Kuressaare otseselt ei vaja. Teema tekib siis, kui üks patrull kutsutakse välja ja menetlusprotsess võtab aega. See on planeerimise küsimus. Pingelisemad ajad on ette teada. Kui vaadata rahvarohkeid Euroopa linnu, siis politseipatrulle pole neis kusagil näha. Samas Pekingis näiteks on politsei iga paarisaja meetri järel nähtaval. Rääkimata paljudest-paljudest videokaameratest.

Toomas Takkis: Pigem mitte. Igasuguste dubleerivate jõustruktuuride tekitamine kätkeb endas mitmeid probleeme. Arvan, et meile piisab meie politseist, keda inimesed küsitluste järgi piisavalt usaldavad.

6. Kas Kuressaare linnapark vajaks pargivahti?
Urve Tiidus:
Linnapark vajab rõõmsat mänguväljakut lastele. Bruno Pao vahva mõte pargivahist tuleneb ajaloost, kui pargis süüdati petrooleumilampe käsitsi.

Toomas Takkis: Küsimusest pole võimalik aru saada, millised oleksid pargivahi tööülesanded. Neid teadmata ei ole võimalik küsimusele vastata.

7. Kas volikogus peaksid olema volikoguliikmete töörühmad, arutamaks ja lahendamaks linnaosade probleeme? Sest ei ole ju saladus, et Kuressaare linnas on – kuigi ametlikult registreerimata – linnaosad: kesklinn, Tori, Tuulte Roos, Roomasaare, Ida-Niidu, Smuuli, Pihtla tee-Talve tänava osa.
Urve Tiidus:
Kui linnakodanikud ise seda vajalikuks peavad, siis muidugi. Minu andmetel pole volikogu komisjonid seni linnaosade probleeme ignoreerinud. Siinkohal pean veel kord mainima Kuressaare uue üldplaneeringu alustamist. See üldplaneeringu koostamise protsess on Eestis väga uuendusmeelne – töörühmadesse ei kaasata üksnes spetsialiste ja asjatundjaid, vaid veebipõhiselt ja meedia kaasabil palutakse kogu linna elanikkond arvamust avaldama, seisukohti ja huvisid väljendama igas küsimuses. Nii et kõik saavad kaasa rääkida. Loodame head koostööd ka linnaosade teemadel.

Toomas Takkis: Kui linnavolikogus oleks selliste töörühmade vajadus tuntav olnud, siis oleksid need ka tekkinud. Kodanike algatustele on meie volikogu ikka toetust avaldanud. Eeldusel, et algatajad on oma soovid kenasti läbi mõelnud ja et need mõtted ikka teostamist väärivad. Linnaosade probleemi on minu mäletamist mööda kahel korral puudutatud ja lõpuks leitud see kergevõitu mõte olema. Vähemalt seni.

P. S. Soovin tähelepanu juhtida ka sellele, et kohusetruu valimas käija Helmut Sääsk, nagu ta end artikli alguses tituleerib, edastab lugejale oma artiklis eksitavat informatsiooni kohalike valimiste tulemuste kindlakstegemise kohta. Tema arvamustest saab välja lugeda, et volikogusse pääsevad nimekirjades eespool olevad kandidaadid. Nii see ei ole mitte. Volikogusse pääsevad kandideerijad, kellele valijad kõige enam hääli annavad.


Kodanik Sääse esitatud küsimustele loobusid vastamast Sotsiaaldemokraatlik erakond, erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja erakond Eestimaa Rohelised.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)