Krapsakas Neeme Mets sai kaheksakümneseks

Krapsakas Neeme Mets sai kaheksakümneseks

PÄIKESEKIIR ORISSAARE KULTUURIELUS: Neeme Mets oma 80. juubelisünnipäeval Orissaare kultuurimajas.

Möödunud reedel olid Orissaare kultuurimajja Neeme Metsale pühendatud loomingulisele õhtule kogunenud kümned Neeme sõbrad, sugulased ja tuttavad. Viinakuu viiendal päeval 80-aastaseks saanud kunstnikuhingega naine ise säras lavataustaks riputatud vikerkaarevärvilise vaibaga võidu.

“Te näete teda iga päev. Ta on pisike, töökas ja tubli. Kes ei teaks tema maale, vaipasid ja luuletusi, tema sitkust, väsimatust, pealehakkamist ja uudishimu. Ikka paneb ta ennast proovile. Ikka ta õpib. Kõik, mida ta teeb, teeb ta hästi. Ta on väike sitke naine, alati naerusuine ja alati tegevuses. Siin ta on, iginooruslik Neeme Mets!” tutvustas peakangelast õhtut juhtinud Ellen Teemus.

Sügisnukrate viiulihelidega juhatati sisse Neeme loomingut, eeskätt luulet ja laule tutvustav eeskava kohalike sõna- ja lauluosavate naiste esituses. Ka Neeme ise lõi kaasa. Helimees Igor Raadel kuvas seinale kokkumonteeritud katkendeid Neeme osatäitmistest kohaliku näiteringi lavastustes “Lukuaugu lugu” ja “Helena”.

Juubilari lapsed koos oma järeltulijatega kinkisid Neemele tema kolmanda luulekogu, kollasekaanelise “Vikerkaare”. Väikese kavaga esinesid lapselapsed – edukas etleja Maarja-Grisel ja väike viiuldaja Vootele –, pildimaterjali võttis üles poeg Kalvi.

Auväärses eas sünnipäevaline sai kuhjaga õnnitlusi, lilli ja kingitusi naisrühmalt Koidukiir, kultuurimajalt, raamatukogult, lasteaialt, reisi- ja raamatuklubilt, mille kõikide tegemistega on ta kuidagipidi seotud olnud, ja paljudelt sõpradelt. “Raske on Orissaare kultuurielu ette kujutada ilma sinuta, Neeme. See on nagu meri ilma laineteta,” sõnas vallavanem Raimu Aardam, naljatamisi Neeme stiili ja oskust kohapeal luulet tekitada räppmuusikaga võrreldes.

Fuajeesse üles seatud väike näitus “Päikesekiir Orissaare kultuurielus” tutvustas naksakat naist ja tema luulet. Iseloomulikud värsiread olid juures ka sealsamas seintel rippuvatel maalidel, mis sündinud reisidest, mille lustakamad seigad üheskoos uuesti meelde tuletati, olgu tegu siis suplusega Põhja-Jäämeres, Kreeka ouzoklaasi taga tekkinud viisipidamisvaidluste või hommikuste bussilauludega. “Õudsemalt on mulle südamesse jäänud Aafrika. Seal ma käisin kaks korda. See soojus, see liiv, see kõik!” õhkas Neeme igatsussädemega silmis.

Pärast eeskava ootasid kultuurisõpradest pidulisi suurepärased suupisted, kohv ja kringel ning šampusepaukude ja kokkukõlavate klaaside kõlinal sooviti veel kord õnne, aeti juttu ja nauditi näitust.
Neeme lubas kuu aja pärast kokku kutsuda uue peo, teha uue näituse ja tutvustada lähemalt oma äsjasündinud luulekogu. Ehk tuleb elav muusikagi. Kõik on oodatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)