Tõnija mehe ideed äratavad huvi (7)

Tõnija mehe ideed äratavad huvi

UUS TOOTMISHOONE ANNAB HOOGU: Suvel Tõnijal PRIA toel valmis saanud Valjala seemnekeskuse uus, enam kui 900 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga üle miljoni krooni maksma läinud nüüdisaegne viilhall lubab firmajuht Ennu Vaheri sõnul seemnekasvatuse alal intensiivselt edasi tegutseda.

Põllumajanduse elektrifitseerimise ja mehhaniseerimise erialal Väimela tehnikumist diplomi saanud Valjala seemnekeskuse juhatuse esimees Ennu Vaher peab ennast seemnekasvatuses iseõppijaks, kes nüüdseks on Tõnijal sordiseemne kasvatuse, töötlemise ja müümisega tegelenud juba viisteist aastat.

Tänavust aastat saab Ennu Vaher kordaläinuks lugeda juba selle pärast, et Tõnijale kerkis PRIA toel ammuigatsetud rohkem kui 900-ruutmeetrise põrandapinnaga viilhall, kuhu saab koondada koristatud seemne töötlemise, ladustamise ja turustamise.

Aastale joone alla tõmbamine seisab ees, aga juba nüüd saab staažikas seemnekasvataja öelda, et saagid olid normaalsed, koristamine läks hästi, seemne puhastamine, sorteerimine, kuivatamine ja pakendamine sujuvad planeeritud tempos.

“Põhisuund on ikkagi heinaseemnekasvatus. Teravili oli vahekultuur. Sel kevadel tuli põllumajandusministeeriumi määrus välja – kui me tahame saada keskkonnasõbraliku majandamise toetust, siis peab kogupinnast pool olema teravilja või rapsi all. Uus määrus tähendas seda, et sel kevadel pidin ma 50 hektarit heinaseemnepõldu üles kündma, et sinna teravili külvata,” rääkis Ennu Vaher.

Sel aastal võeti Valjala seemnekeskuse põldudelt esmakordselt ka taliteravilja seemet.

1994. aastal võttis Ennu Vaher seemnekasvatuse tõsiselt käsile
“1994. aastal pandi kunagise Valjala ühismajandi varad oksjonile, sealhulgas ka heinaseemne sorteerimise seadmed ja kuivati. Mul läks õnneks sealt alustamiseks mõned asjad soetada,” mainis Ennu Vaher aastatetagust algust.

Ühismajandi seadmetest töötavad mõned siiamaani ja seemnekeskuse juht on Saksamaal valmistatud heinaseemnesorteri ja teistegi seadmetega väga rahul.

Kuid hoonetest ja seadmetest on selle töö tarvis üksi vähe. Vahest kõige tähtsam on viljakandev maa, mis head saaki annab. Praegu on Valjala seemnekeskusel kasutada umbes 180 hektarit maad, millest pool on heinaseemne all. Lisaks on Valjala seemnekeskus sõlminud lepingud veel mitme seemnekasvatajaga. “Meie kohustuseks on siis lepinguliste seeme sorteerida, kuivatada ja pakendada,” selgitas Ennu Vaher.

Seemnekasvatusega tegelemine nõuab pidevalt selle asja sees olemist. Ennu Vaher ütles, et tööd jagub aastaringselt. Viimase viieteist aasta jooksul pole Tõnijal müttav mees puhkust õieti saanudki.

“Augustis alustame taliviljaga – rukis, tritik, nisu. Praegu sorteerime nii heinaseemet kui ka teravilja. Oktoobriski tuleb teravilja kuivatamist ette. Alles tõi üks talumees pärast vihma koristatud nisu. Selle kuivatamisega ma praegu tegelengi,” märkis Vaher.

Kuigi praegu kasutab seemnekeskus kuivatis diislikütust, kavatseb osaühingu juht juba järgmisel aastal võtta põletamiseks kasutusele seemnepuhastusjäägid. Kokkuhoid missugune!

Enamik seemet läheb müügiks Mandri-Eestisse ja vähetähtis pole ka ekspordi osa.

Firmaomanikule teeb heameelt see, et ta on suutnud oma põldudelt tüütu umbrohu tuulekaera eemal hoida, õigemini seemneviljapõllult selle käsitsi ära korjata.

“Sellega olen ma kõvasti kokku hoidnud. Eelpuhastit polegi vaja kasutada,” teavitab Vaher.

Valjala seemnekeskus tegeleb peamiselt Eesti sortidega. Firmajuhi jutust selgub, et seemnekasvatusega kaasneb ka parasjagu bürokraatiat. Seemneinspektsioon hoiab igal liigutusel silma peal. Seemnepõllud peavad olema registreeritud ja tunnustatud. Ennu Vaher näitas igasuguseid pabereid, mis tuleb täita, esitada jne, jne. Igast seemnekogusest võetakse proov. Juhul kui seeme ei vasta nõuetele (puhtus, niiskus jne), tuleb seda edasi töödelda.

“Pärast proovi võtmist plommib inspektor koti kinni. Kui laborist tuleb positiivne vastus, siis paneb inspektor kotile vastava etiketi külge. Kui kõik vastab nõuetele, alles siis saan seemet müüa,” selgitas seemnekasvataja vaid üht lõiku bürokraatlikust asjaajamisest.

Ennu Vaher valiti ka seemneliidu juhatusse

Eesti seemneliit loodi alles kolm aastat tagasi. Jõgeva sordiaretusjaamas oli asutajaliikmeid vaid neliteist. Ennu Vaher oli üks neist, kes valiti seitsmeliikmelisse juhatusse. Liit seadis põhieesmärgiks taasväärtustada s e e m e. “Vahetades kogemusi, andes nõu, otsides võimalusi, leides alternatiive, selgitades, raha lugedes, arvutades – vaid nii on meie arvates võimalik suunata põllumeeste mõtteviisi, kaitsta sordi omanike õigusi nende intellektuaalsele omandile (sordile) ning miks mitte kallutada nii mõnegi tänase tegija tegevusvaldkonda hoopis teistele radadele, kus ta suurepäraselt hakkama saaks, või vastupidi – koolitada välja uusi edumeelseid noori tegijaid,” seisab kirjas seemneliidu kodulehel.

On’s kolme aastaga jõutud selle eesmärgi nimel midagi ära teha? Nii ja naa. Ennu Vaheri arvates võiks seemneliidu tegevus olla palju efektiivsem. Alles hiljaaegu saatis saarlane seemneliidu juhatusele oma ettepanekud. Hea on siinkohal leheveergudelgi avaldada (lühendatult) seemneliidu juhatuse esimehe Ly Ranna kiri, mis ta liikmeile saatis.

Aeg on taas üles võtta heinaseemne küsimus. Olen ärgitanud teid, et koondada kodumaine heinaseemnetootmine ühistulisse vormi, kuid seni tulemuseta. Ka Jõgeva SAI samasisuline üleskutse on jäänud õhku. Olete kõvad töömehed, kuid eestlase eraklikkus ja meie endise elu rikutud taust kammitsevad või tekitavad umbusku ühistöö suhtes.

Optimismi ja ärgitamisvõimet sel alal on ilmutanud siiski Ennu Vaher Saaremaalt, kes ka seekord on võtnud taas teema üles ning palunud juhatuse abi, et heinaseemnekasvatuse ja seemne töötlemise konkurentsis püsimiseks midagi ette võtta. Edasiseks tööks ka teile mõtteainet nii Ennu Vaheri kui ka minu mõtetest.

• Eestis on vajalik koostada seemnekasvatuse, sh heinaseemnekasvatuse arengukava. Teisisõnu, meile on vaja tootearendust, mis paneks paika eesmärgid, suunad, meetmed jne.

• Heinaseeme kui ekspordiartikkel – milline on riigi abi, sordiomaniku ja seemnetootja roll.

• Euroopa Liidu toetused heinaseemnekasvatajaile. Kui Euroopas on heinaseemnekasvatus suhteliselt hästi doteeritav, siis Eestis on toetusmäär sümboolne. Eesti riigi kunagine läbirääkimisvõime ja nn kvooditaotlus jäi puudulikuks, mis on sellise olukorra tinginud. Riik peab andma oma panuse heinaseemnetootmise jätkamiseks, muutmaks seda konkurentsivõimeliseks.

• Heinaseemnetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teadvustada heinaseemnetootmist kui keskkonnasõbralikku majandamist. See tingib kehtiva KSM-määruse muudatuse. Kui praegu on üheks tingimuseks üle 50% teravilja ja rapsikülvide kohustus, mis on tinginud heinaseemnepõldude üleskündmise (!), et KSM-toetust saada, siis tuleks teha erand heinaseemnetootjate (kasvatajate) suhtes, kes toodavad seemet, millele ei laieneks nimetatud 50% nõue.

Ootan kõigi ettepanekuid! Mõttekas on taas kokku võtta initsiatiivgrupp, et heinaseemnetööstust Eestis upitama hakata. Võtame teie arvamused aluseks märgukirja koostamiseks ja esitamiseks põllumajandusministeeriumile. Palun vastuseid 26. oktoobriks!

Nõnda siis kirjutas seemneliidu tegevjuht. Ennu Vaheril on usku seemekasvatuse arendamisse Saaremaal. Valjala seemnekeskus ei aja taga kõrgeid saake, küll aga seda, et lõpp-produkt – sordiseeme – oleks kvaliteetne ja seega nõutav.

Hea on teada sedagi, et Valjala seemnekeskuse juhti on tsiteeritud kolmes erialatrükises, kus ka tegevjuhist fotod. Kaks aastat tagasi ilmunud 260-leheküljelises raamatus “Rohumaaviljeluse, karjakasvatuse ja haljastuse integratsioon” on Valjala seemnekeskusest eraldi artikkel pildiga, millelt näha, kuidas Ennu Vaher tutvustab oma seemnepõlde jaapanlastele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 243 korda, sh täna 1)