Madal teraviljahind paneb väetiste pealt kokku hoidma

Teravilja madalad kokkuostuhinnad panevad juba teist aastat järjest põllumehi väetiste pealt kokku hoidma.

Baltic Agro AS-i väetiste tootejuht Mihkel Salum ütles Oma Saarele, et kahel viimasel väetiseaastal on väetiste kasutamine kõvasti vähenenud. Väetiseaastal, mis algas 2008. aasta juulis ja lõppes 2009. aasta juunis, langes väetiste tarbimine Salumi sõnul võrreldes eelmise väetiseaastaga umbes 30–40 protsenti. Väetisehooajaks loetakse ajavahemikku juulist juunini.

Möödunud aastal oli väetiste kasutamise vähenemise põhjuseks väetiste maailmaturuhindade kuni kolmekordne tõus. Nüüdseks on väetiste hinnad küll oluliselt langenud, kuid oluliselt langes ka teravilja- ja rapsihind, mis ei võimalda põllumeestel väetisi kasutada soovitud koguses. “Arvame, et meie müügiplaanid jäävad täitmata ka 2009. aasta suvel alanud väetiseaastal,” ennustas Salum.

Baltic Agro on Eesti ja Baltimaade tuntuim ja suurima turuosaga taimekaitseväetiste, seemnete, teravilja, söötade ja teiste põllumajandustarvikute müüja ning põllumajandusteenuste pakkuja.
Valjala valla teraviljakasvataja Toomas Tänav tunnistas, et on hakanud kompleksväetisi vähem kasutama, kuna vilja hind on äärmiselt madal, väetised aga suhteliselt kallid.

“Kindlasti annab see saagis tagasilöögi, aga puudub kindlus, et vilja hind võiks sügisel tõusta. Kui keegi mulle ütleks, et järgmisel sügisel on vilja kokkuostuhind 2.50, siis kasutaksin väetist tükkmaad rohkem,” selgitas ta. Tänav lausus, et panustab praegu rohkem lämmastikväetistele, et põhisaak kätte saada.
“Suurt saaki küll ei tule, aga ilma ka ei jää,” ütles teraviljakasvaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)