Riigikogu maaelukomisjon tahab lahendada pärimisprobleemi (10)

Riigikogu maaelukomisjon tahab lahendada pärimisprobleemi

Riigikogu maaelukomision leiab, et talu pärimisega seotud probleemid tuleb lahendada enne kui esimese laine talunikud surema hakkavad.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas leiab, et sõltumata sellest, kas õnnestub kunagi määratleda talu eraldi ettevõtlusvormina, vajavad talupidamise juurde kuuluvad spetsiifilised probleemid lahendamist juba täna.

Valitsus tegeleb talu mõiste kehtivasse seadusandlusesse sobitamisega küll edasi, kuid Kalev Kotkase sõnul probleemid muudkui kuhjuvad ja nendega on mõistlik tegeleda vaatamata sellele, et talu pole ettevõttena eraldi juriidilist staatust veel saanud. “Talupidamisel on väga selge spetsiifika, seal on oma maksustamis- ja pärimisprobleemid, seal on ettevõtte üleandmise probleemid. Selleks, et neid asju lahendada, tuleb kuskilt otsast lihtsalt peale hakata,” ütles maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas.

Ehkki paljusid talupidamisega seotud probleeme on võimalik lahendada olemasolevate seaduste raames, on pärimisõiguse üleandmise küsimus FIE-de puhul siiski lahendamata. Kotkase sõnul tuleb muuta seadust, et üleandmisega surnud inimeselt elavale ei kaasneks tulumaksu tasumist. “Kui koos isaga talu pidanud poeg pärib pärast isa surma majapidamise, et ta ei peaks siis omaenda ja isa tehtud töö eest tasuma riigile tulumaksu,” märkis Kotkas, lisades, et probleem muutub aktuaalseks tegelikult siis, kui esimene põlvkond talupidajaid hakkab ära surema.

Teine teema talunikega seoses on FIE-de ravikindlustusmaksu teema. Haigestumise korral peab töötajale viie päeva jooksul hüvitist maksma tööandja, aga FIE tööandja on ta ise. “Kuidas ta siis iseendale haigushüvitist maksab? Selle probleemi tahame me järgmiseks lahendada,” lausus Kotkas.

Pikki aastaid on arutatud selle üle, et talu võiks olla FIE ja äriühingu kõrval eraldi ettevõtlusvorm, aga kõik senised riigikogu koosseisud ja valitsuskoalitsioonid on selle teema käsitlemisel oma hambad murdnud. Riigikogu maaelukomisjonis ettekandega esinenud ettevõtluskonsultandi Olavi Kärsna sõnul võiks lahenduseks olla see, kui äriseadustikku viidaks sisse mõiste “talu”, kuid nõuded sellele ja vastutus oleksid samad, mis osaühingu puhul. Talupidajate nägemus talu regulatsioonist kattub sisuliselt osaühingu regulatsiooniga, rahul ei olda nimetusega, rääkis Kärsna.

Kalev Kotkase sõnul on põllumehed hakanud viimasel ajal kasutama skeemi, kus samaaegselt tegutsetakse FIE ja osaühinguna, kusjuures käibemaksukohustus jääb osaühingu kanda.
Olavi Kärsna hinnangul pole maksude optimeerimine iseenesest halb, kui toimetatakse seaduse piirides. Seadust muuta ei ole vaja, inimestel peab olema võimalus valida erinevate ettevõtlusvormide vahel, märkis Kärsna. Siiski tuleb hoolega jälgida, et kahe erineva ettevõtlusvormi kulud ja tulud sassi ei läheks (asi kuulub ühele ja sellega teenitud tulu teisele ning vastupidi).

Põhjusi, miks põllumehed praktiseerivad kahte ettevõtlusvormi, on lisaks maksude optimeerimisele teisigi. Näiteks EL-i struktuurfondi meetmete puhul on mõnel juhul abikõlbulikud äriühingud, teisel juhul aga FIE-d. Ka on see otstarbekas juhul, kui üks majapidamine tegeleb nii mahe- kui ka tavatootmisega. “Seda ei saa mitte pahaks panna, seda dikteerivad elu ise ja meie tänane ettevõtlusruum ja maksuseadusandlus. Tark ongi kasutada kõiki seadusega antud võimalusi,” sõnas Kalev Kotkas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)