Saaremaal tuleb võla tagatiseks oleva vara arestimist harva ette

Selle nädala Eesti Ekspress kirjutas, kuidas pangad alustasid käesoleval aastal Eestis võlgnike kinnisvara massilist arestimist. Saaremaal on seda EE andmeil tehtud 28 korral. SEB ja Krediidipanga kohalikud juhid meenutavad lähiajast vaid üksikuid tagatiseks oleva vara sundmüümisi, Swedbank siinseid andmeid ei avaldanud.

Riiklikus registrite ja infosüsteemide keskuses koostatud statistika järgi on EE andmeil tehtud kinnistusraamatusse pankade kasuks vara käsutamise keelumärkeid Eestis kokku tänavu ligi 2000 ehk möödunud aastaga võrreldes poole rohkem.
Keelumärge registris tähendab, et omanik ei saa teha oma varaga ühtegi tehingut ilma võlausaldajat esindava kohtutäituri loata. Kui võlga ära ei maksta, võib täitur alustada vara sundmüüki.

“Paari aasta ulatuses meenub nüüd küll paar juhust, kus soovi-, mitte eluasemelaen oli võetud korteri tagatisel ja asi lõppes sundmüügiga, mingist massnähtusest täna rääkida ei saa,” teatas SEB Kuressaare kontori direktor Aivar Sõrm.

Mis puudutab EE-s räägitud arestimist, siis see ei ole Sõrme sõnul sama, mis inimeste väljatõstmine või kinnisvara sundmüük, vaid vahend laenuvõlglaste distsiplineerimiseks ja tagatise fikseerimiseks. “Arvestades, et võlgnevuste osakaal pangandusturul on aastaga hüppeliselt kasvanud, on vähemasti meie puhul tegemist vahest lihtsalt väljakujunenud malli järgimise, mitte uute trendidega.”

Sõrme sõnul tekib praegusel ajal eluasemelaenudest rääkides lühiajalisi jooksvaid võlgnevusi panga ees umbes igal kümnendal laenuvõtjal, kellest omakorda 2/3 saab mingi aja jooksul jälle järjele tagasi.
“Tõsiseks ja pikaajaliseks muutub eluasemelaenude võlgnevuse temaatika täna vahest 2–3% laenajate vaatevinklist, seega ei saa hetkel rääkida võlgnevustest kui üldlevinud ja domineerivast seisundist.”
Samas tõi ta positiivsena välja, et viimasel paaril kuul on olukord eluasemelaenude tasumisel stabiliseerunud, ning avaldas lootust, et ehk õnnestub edasist halvenemist märgatavas mahus vältida ka eelseisvatel raskematel talvekuudel.

Pangad ei soovi sundmüüki

Siinsed pangaesindajad räägivad nagu ühest suust, et panga soov ei ole inimeste vara konfiskeerida, vaid panga huvides on pikaajaline kliendisuhe, et klient suudaks raskustest välja tulla ja laenu tagasi maksta.
“Kõige olulisem mõte, mis käib laenude, tagatiste ja viimaste realiseerimise kohta, on väga lihtne: pangal ja laenuvõtjal on neis küsimusis täpselt ühesugune huvi. See tähendab, et pank on huvitatud, et tal oleks klient ja et sel kliendil läheks ka hästi, niisamuti on kliendil huvi endale soetatud kodus muredeta elada,” selgitas Krediidipanga Kuressaare filiaali juhataja Merit Trei.

Krediidipank on Saaremaal olnud sunnitud müüma vaid ühe korteri, mis oli tarbimiseks võetud laenu tagatiseks. “Selle juhtumi puhul ei võtnud pank asja kergekäeliselt, vaid otsis toimivat lahendust pikka aega,” märkis Trei.
Trei rõhutas, et väga palju sõltub kliendist, aga alati on kõige õigem pangaga suhelda. “Halvim, mida klient saab teha, on nii-öelda peitusemäng. On kliente, kes raskuste tekkides kaovad ära, lülitavad telefoni välja, lubavad tulla kohtumisele, aga ei tule jne.” Sama toovad välja ka teiste pankade esindajad.

Positiivseks näiteks tõi Merit Trei noore pere, kus pereisa kaotas töö ja naise emapalk lõppes. Pangaga kokku leppides sai pere kodulaenule terveks aastaks täieliku maksepuhkuse ning kogunenud võlgade tasumiseks lepiti kokku inimlikus maksegraafikus. Kodu on alles ja kliendid rahul.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Laura Käesel teatas, et Swedbankis maakondlikku statistikat ja prognoose eraldi ei tehta ning enne järgmisel nädalal avaldatavaid majandustulemusi hetkel täpsemaid numbreid välja ei tooda.
“Võlgnike arv on tõepoolest mõnevõrra kasvanud, mis on tingitud praegusest majandusolukorrast,” märkis ta vaid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)