Siberlased võtsid saarlasi avasüli vastu

Siberlased võtsid saarlasi avasüli vastu

SIBER ON OLNUD EESTLASTEGI SÜNNIMAA: Uvalski vanas haiglahoones sündis Jaak Reinmets, kes esmakordselt nägi Eestimaad alles siis, kui oli neli aastat ja kümme kuud vana.

Bronislav Nool viidi koos ema, isa ja vennaga Saaremaalt külmale maale 1949. aasta märtsis. Samal ajal küüditati Siberisse Jaak Reinmetsa vanemad. 57 aastat tagasi Jaak seal sündiski. Praegugi peab Tallinnas elav ettevõtja ja samal ajal Nässuma küla Kaasiku talu peremees Jaak ennast poolenisti siberlaseks.

Käeslast pärit ja pärast Siberist naasmist Kuusallu elama asunud Bronislav Nool kündis Siberi põlde ja koristas seal kombainiga teravilja üheksa aastat. Mitmel korral võitis ta Tatarski rajooni parima mehhanisaatori tiitli. Esimeseks preemiaks oli õigus osta endale poest uus puhvaika (vatijope) ja kirsad (saapad). Hiljem sai töökas mees Siberis autoostuloa. Nõukogude ajal premeeriti igasuguste võistluste võitjaid mitte autodega, vaid autoostulubadega, kuna Moskvitše, Zaporožetseid” (sapakaid), Žiguleid ja Volgasid kõikidele soovijatele ei jätkunud.

Jaak Reinmets mäletab Siberi avarustest oma lapsepõlve jooksuradu, sünniküla, põlde ja muldteid, mis muutusid vihmadega läbimatuteks.
Sellel suvel käsid Bronislav Nool ja Jaak Reinmets üle mitme aastakümne taas Siberis. Siberlased võtsid eestlased ava-süli vastu. “Meie auks korraldati isegi ilutulestik. Minu kadunud naise täditütar oma pojaga võttis meid seal vastu,” kiitis Bronislav kaugeid võõrustajaid.

Kunagise kange mehhanisaatori arvates on elu Siberis kõvasti edasi läinud. “Kui meie seal elasime, siis pandi majadele mättakatused. Nüüd ei näinud me ühtegi niisugust maja. Uued hooned on kõik ajakohased. Muldteedest on saanud kivikattega teed. Baikali–Omski magistraaltee on korraliku mustkatte all,” hindas ta elu edasiminekut Siberis.

Saaremaal autojuhina töötanud Brooni (sõprade keelepruugis) pandi Siberis traktori peale. Eestisse naasnuna alustas Brooni 1957. aastal oma siinset töömeheteed Kuusalu traktorijaamas. Hiljem töötas ta sealses ühismajandis ja ehitas Kuusalu külje alla endale elamu. Saaremaaga pole 80-aastane vitaalne mees sidet kaotanud. Paar korda aastas käib ta sünnisaarel sugulastel külas.
20 aastat tagasi sõitis Bronislav Nool oma siberlannast abikaasaga Eestist autoga Siberisse.

“Siis elasid seal veel naise kaks venda ja õde. Nüüd neid enam ei ole,” meenutas nüüdne Kuusalu mees paarikümne aasta tagust reisi.
Seekord kohtus Bronislav vaid kahe eaka siberlasega, kes teda mäletasid. “Seal elas 200 perekonda. Nüüd ei olnud neist seal enam ühtegi. Meie kunagine koduküla oli olematuks muutunud. Kõrvalasuv umbes kümne majaga väike küla aga eksisteerib veel. Ehitasin ka Siberisse endale maja. Seal oli mul isegi kaks maja – ühe ehitasin ja teise ostsin, kumbagi polnud alles,” kurtis kunagine siberlane.
Omaette elamuse sai Bronislav Nool Novosibirskis Venemaa rikkuritel külas käies.

“Minu naise täditütre tütar elab Novosibirskis. Neil on seal maailmatu suur maja. Linna ääres on terve rikkurite elamurajoon. Territoorium on ümbritsetud suure aiaga, millel kolm väravat. Igas väravas on valvur. Igal majal on omakorda sepistatud väravatega võimas raudkividest aed. Kes need rikkurid siis on? Ühes majas elas pankur, teises Siberi apteekide omanik, meie sugulasel on oma turvafirma ja eks seal elab ju igasuguseid ärimehi,” rääkis Bronislav, kuidas ta rikkurite elamurajooniga tutvust tegi.

Siberlased on asjalikud, ei tarvita alkoholi

Jaak Reinmetsa esmamulje siberlastest oli väga positiivne. “Nad on korralikud ja asjalikud inimesed, ei tarvita alkoholi, peavad külalistest väga lugu, naised ei suitseta,” meenutas Jaak Reinmets suviseid reisimuljeid.
Esimest korda nägi Siberis sündinud Jaak Eestimaad, kui oli neli aastat ja kümme kuud vana. Siberlasest sai saarlane 1957. aastal. “Sünnipaigas No-vosibirski oblastis Tatarski rajoonis käisin ma uuesti pärast kümnenda klassi lõpetamist koos ema ja tädiga. Nüüd siis oli Bronislav Noolega igal pool hea käia, kuna tema kõiki asju hästi mäletas.

Nägin ära ka vana haigla, kus ma sündisin. Meie külast pole aga enam midagi alles. Ainult kunagise karjalauda silikaadist laotud otsaseinast oli midagi veel püsti. Majaasemetel kasvasid nõgesed. Rohu seest otsisime kunagise muldtee asukohta. Küla jäi inimtühjaks 1978. aastal. Elanikud kolisid ilmselt suurematesse asulatesse ja linnadesse,” rääkis Jaak Reinmets.

Kõik küüditatud ei tulnud Siberist tagasi. Võõra maa mulda on maetud ka Jaagu kaks tädi. Kodumaalt võttis Jaak kaasa tammepuust ristid ja asetas need Siberis sugulaste kalmudele.
Endistest ühismajanditestki polnud enam midagi järel. Elu oli Uvalskis ja Stepanovskajas pooleldi nagu välja surnud.
“Inimestel on seal küll väikesed aiamaalapid, kuid suurtootmist nägin ma vaid eestlaste külas Rozentalis. Sinna läksid eestlased juba tsaaririigi ajal.

Siberis on haritud maid väga väheks jäänud. Venemaa Euroopa-osa on veelgi kurvemas seisus. Moskva ja Uuralite vahel nägin ühes paigas ka lehmakarja, kus oli umbes kümme looma. Mõtlesime Brooniga, et kui oleksime nooremad, võtaksime siit maad ja rajaksime uhke mõisa,” hindas Venemaal nähtut Jaak Reinmets.

Enne Tatarskisse minekut õnnestus endistel siberlastel tutvuda ka Moskvaga. Punasel väljakul olnud väga vähe rahvast. Ka Venemaa pealinna esinduskaubamajad ei hiilanud ostjate rohkusega. Ilusate kingade eest tuli seal välja käia meie rahas ei vähem ega rohkem kui 50 000 krooni (!). “Kaubamajades käisid ringi vaid välismaalased. Moskva on väga kallis linn,” tegi saarlane järelduse.

Moskvast rongiga Tatarskisse jõudmiseks kulus ligi kolm ööpäeva. Rongis kaasreisijatega suheldes tajusid Jaak ja Bronislav head suhtumist. “Pahatahtlikkust ei kohanud me kusagil. Kui inimesed said teada, et oleme Eestist, läksid neil näod naerule. Paljud neist olid Tallinnas käinud, paljud tahtsid Eestisse sõita,” rääkis Reinmets.
28 000 elanikuga Tatarskis võõrustas eestlasi Brooni naise sugulane. “Huvitav oli see, et viiekorruselise maja sektsioonivanem võttis meid vastu soola-leivaga. Samal ajal toimus seal kahe viiekorruselise maja elanike hoovipidu koos spordivõistlustega.

Lauldi, tantsiti ja õhtul toimus teatrietendus. Kõik olid nagu ühe suure pere liikmed. Alkoholi ei tarbinud seal keegi. Ma ei näinud ühtegi meest, kes oleks kas või õlut joonud. Naised seal ei suitseta. Noored käivad riides moodsalt, aga mitte väljakutsuvalt. Kõik oli tasemel,” hindas Jaak Reinmets kõrgelt siberlaste käitumiskultuuri.
Nii Tatarski linnas kui ka Siberi külapoodides oli üsna rikkalik kaubavalik. Eesti mehi häiris natuke vaid see, et Venemaa oma tööstustoodangut oli poodides vähe. Põhiosa moodustas importkaup.

Tatarskist said rännumehed oma kasutusse auto ja sõitsid viiekümne kilomeetri kaugusele kunagisse elupaika. “Meile hakkas silma see, et ükskõik kui suur või väike see küla ka poleks – igal pool oli kauplus ja kool. Uvalskis oli õnneks alles see maja, kus ma sündisin. Kõrvalolevas uues haiglas töötas üks inimene, kelle juures me 1968. aastal ööbisime.

Eestlasi nähes hakkasid siberlastel silmad särama. Seal mäletatakse eestlasi kui häid tööinimesi. Eestlaste hulgas oli palju pillimehi. Nad panid elu käima. Siiamaani räägitakse eestlastest hästi. Peres, kus me ööbisime, köeti meie jaoks sauna, kostitati hea-paremaga ja anti kaasa kolmeliitrine purk väga maitsva muulukamoosiga,” pajatas Jaak Reinmets siberlaste heatahtlikkusest.

Tatarskis kohtusid saarlased Pärsama kandist pärit naisega, kes rääkis, et tema kodutalu lõhutud pärast elanike küüditamist ära. Huvitava nimega naisel Linnu Kullil ei jäänudki midagi muud üle kui pärast Eestisse naasmist 1957. aastal jälle Siberisse tagasi minna. Seal oli ta juba enne kohaliku mehega abiellunud. “See elujõus naine oli oma eluga rahul. Ütles, et lapsed on kõik hea hariduse saanud ja pensionist elab ta ära,” meenutas Jaak üht toredat kohtumist.

Kokkuvõtteks ütles Eestis mitmekülgse tegevusega silma paistnud Jaak Reinmets, et Siberis elavad tugevad ja elujõulised inimesed. “Sinna küüditati ju paljudest rahvustest intelligentsed, ettevõtlikud ja tegusad inimesed. Nende järeltulijad edendavad Siberi elu praegu,” hindas endine siberlane äsja Siberis nähtut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 229 korda, sh täna 1)