Kuressaare linnavolikogu VI koosseisu tegemistest (2005–2009) (1)

2005. aasta kohalike valimiste tulemusena moodustus Kuressaare linnavolikogu järgmiselt: Eesti Reformierakond 7 kohta, erakond Isamaaliit 5 kohta, Eesti Keskerakond 5 kohta, Eestimaa Rahvaliit 2 kohta, Eesti Kristlik Rahvapartei 1 koht ja erakond Res Publica 1 koht. Ühise valitsuskoalitsiooni moodustasid Reformierakond, Isamaaliit, Eesti Kristlik Rahvapartei ja Res Publica.

Pärast ühinemist Isamaaliiduga moodustunud ühenderakonnal Isamaa ja Res Publica Liit on volikogus 6 kohta. Koalitsioonipartnerid kirjutasid alla ühise koalitsioonileppe ja seda enam või vähem edukalt järgides on koalitsioon sellel perioodil toimetanud. Volikogus omab valitsuskoalitsioon 14 kohta, mis on olnud nelja aasta vältel enamasti piisav, et tagada tasakaalukas tööõhkkond.

Volikogu eestseisusest

Volikogu tööd koordineeris eestseisus, kuhu kuulusid kõigi 8 volikogu komisjoni esimehed, volikogu esimees ja aseesimees. Eestseisuse koosolekutel osales üldjuhul ka linnapea, linnapea äraolekul osales asendajaks määratud abilinnapea.

Eestseisuses vaadati üle ja kinnitati istungite päevakorrad, arutati läbi keerulisemad päevakorrapunktid, peeti aru selle üle, keda linnaametnikest kutsuda esinema volikogu n-ö üldharivates küsimustes (mõeldud siinjuures nn valdkonnaülevaateid jms), ja puudutati kitsamalt volikogusiseseid töökorralduslikke küsimusi. Volikogu aseesimees Enn Rettau esindas linnavolikogu linnade liidu juhtorgani töös, volikogu esimees Saaremaa omavalitsuste liidus. Eestseisuse töö kokkuvõtteks saan öelda, et on mõistlik, kui volikogu eestseisuse osatähtsust volikogu töös edaspidi suurendada.

Volikogu fraktsioonid

Volikogus oli moodustatud kolm fraktsiooni: Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kui mitte arvestada mõningate arutelude juures võetud vaheaegu mõtlemispausideks, mõnd nimelise hääletamise nõudmist või õigust mõnda päevakorrapunkti teisel lugemisel arutada, siis fraktsioonide tegevus selle volikogu koosseisu ajal eriti elav ei olnud. See räägib sellest, et meie linnavolikogus ei aetud mitte niivõrd erakondlikku poliitikat, vaid tehti pigem asjalikku koostööd.

Volikogu alalised komisjonid

Volikogu juures töötas kaheksa alalist komisjoni. Kaasamaks laialdasemat ringi esindajaid linna juhtimisse olid komisjonid koostatud kõikide volikogusse pääsenud erakondade esindajatest, kusjuures arvestati volikogus esindatuse osakaalu. Kuidas hinnata meie alaliste komisjonide tööd nendel aastatel? Märgiksin ära rahandus- ja majanduskomisjoni (esimees Viljar Aro), mille töömaht oli vaieldamatult kõige suurem.

Tõstaksin esile sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni (esimees Helle Karu) sisulist ja tulemuslikku tööd. On hea meel, et riigikontrolli märkusi arvestades on õnnestunud võrreldes eelmise perioodiga tõhustada revisjonikomisjoni tööd (esimees Lea Kuldsepp). Linnakodanike kaasatust ja volikogu töö avalikustamise olulisust silmas pidades tunnen aga erilist heameelt linnakodaniku komisjoni mahuka, sisulise ja hea töö üle (esimees Laine Tarvis).

Positiivselt soovin ära märkida hariduskomisjoni (esimees Piret Pihel) ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni selle eest, et need komisjonid pidasid palju koosolekuid kohtadel ja komisjonide liikmetel oli eeldus saada sel viisil parem ülevaade linna asutustest ja nende probleemidest.

Linnavolikogu esimehena näen edaspidi vajadust tihendada koostööd volikogu esimehe, aseesimehe ja komisjonide esimeeste vahel. Avalikkuse paremaks informeerimiseks avalikustatakse 2008. aastast linna kodulehel komisjonide protokollid, tööplaanid, kokkuvõtted ja komisjonide töös osalemine. Järgmisele volikogule saab jätta mõtlemiseks paar küsimust: kas komisjonid peaksid olema nii suured ja kas ei oleks otstarbekas kaasata volikogu liikmeid laiemalt komisjonide töösse, et nad arutusele tulevate küsimustega enam kursis oleksid?

Volikogu koostööpartnerid

Linnavolikogu hea koostööpartner on Kuressaare Kultuurivara, mille töötajad on hea seisnud selle eest, et tagada volikogule normaalsed töötingimused Kuressaare raekojas. Volikogu töö tehnilise ja juriidilise tagamisega tegeles Kuressaare linnakantselei. Avaldan siinkohal tänu volikogu nõunikule Irene Valgele, linnasekretär Mati Leisile ja linna infotehnoloogia nõunikule Anu Tanilale.

Olulised koostööpartnerid olid volikogule Kuressaare linnapea Urve Tiidus, abilinnapead Urmas Sepp, Kalle Koov, Argo Kirss ja Juhan Nemvalts, samuti paljud linnaametnikud.
Volikogu koostööd linnavalitsusega saame hinnata heaks. Oluliseks koostööpartneriks saame volikogule pidada kohaliku meedia esindajaid.

Ajalehed Meie Maa (koos Kuressaare Sõnumitega) ja Oma Saar, samuti raadio Kadi ja Pereraadio kajastasid volikogus toimuvat regulaarselt, ajakirjanikud tundsid piisavalt huvi arutusel olnud küsimuste vastu. Saan öelda, et kohalik meedia tagas enamasti linnaelanike operatiivse ja objektiivse informeerituse linnavolikogu tööst.

Eriliseks ja oluliseks koostööpartneriks olid volikogu liikmetele Kuressaare elanikud. Volikogusse saadetud kirjad, ettepanekud, kontakteerumine erinevate sidekanalite kaudu ja otsekontaktid saadikutega andsid volikogu liikmetele tagasisidet linnas olulistest probleemidest. Vahetute kontaktide tihendamist volikogu liikmete ja linnakodanike-valijate vahel on põhjust edaspidi veelgi tähtsamaks pidada.

Koalitsiooninõukogust

Käsitledes linna juhtimist eelnenud perioodil, ei saa mööda minna ka koalitsiooninõukogust (KN), mis pole, tõsi küll, ei volikogu ega ka linnavalitsuse tööorgan. Ometi on KN roll olnud linna juhtimisel paljudes küsimustes määrav. Koalitsiooninõukogusse kuulub kolm esindajat Eesti Reformierakonnast (KN esimees Urve Tiidus, Toivo Alt ja Anton Teras), kolm esindajat Isamaa ja Res Publica Liidust (Toomas Takkis, Argo Kirss ja Jaan Lember) ning Eesti Kristliku Erakonna esindaja Anti Toplaan.

Koalitsiooninõukogu seisab hea koalitsioonileppe elluviimise eest, nõukogu otsused tehakse konsensuslikult. Kuivõrd koalitsiooninõukogusse kuuluvast seitsmest liikmest neli on linnavolikogu liikmed ja veel kaks oli valitud volikogusse, siis saame öelda, et koalitsiooninõukogu on piisavalt esinduslik väljendamaks valijate tahet.

Olulisim, mis iseloomustab Kuressaare linnavolikogu VI koosseisu tegemisi:

1. Meie tööperioodi iseloomustas asjalik, pingeteta koostöö erinevate erakondade saadikute vahel. Seetõttu olime me ajakirjanike jaoks, kui valimiseelne kuu välja jätta, valdavalt “igav volikogu”. Volikogu istungitele eelnev töö linnavalitsuses ja komisjonides oli põhjalik. Ligikaudu 91% otsuseid tegi volikogu ühehäälselt.

Vastu võeti 398 õigusakti, vaid 13 otsusele anti vastuhääli ja see moodustab vaid 3,3% hääletatud otsustest. Keskmiselt kulus ühele otsusele 10,7 minutit. Teenekas ja kauaaegne linnavolinik Arvo Ader ei kasutanud meie volikogu koosseisus terminit “opositsioon”, vaid terminit “koalitsiooni mittekuuluvad saadikud”. Kuna olin volikogu esimehena endale üheks eesmärgiks seadnud hea koostööõhkkonna volikogus, siis olen rahul ja uhke meie linnavolinike arukuse ja koostöövõimelisuse üle.

2. Me tegime linnavolikogu töö meie inimeste jaoks avatumaks ja kättesaadavamaks. Hakkasid toimuma raadioülekanded volikogu istungitelt. Pärast iga volikogu istungit toimus järgmisel päeval Kadi raadios nn volikogu tund, kus kolme suurema volikogus esindatud erakonna saadikud arutasid ja selgitasid eelmise päeva istungil päevakorras olnud eelnõusid ja tehtud otsuseid. Tõime igasse volikogusse nn linnapea aruande volikogule ehk siis ülevaate olukorrast linnas.

3. Volikogu liikmed on valdavalt seotud põhitööga mujal ja linna asjadega paremaks kursis olemiseks viidigi sisse nii linnapea ülevaated kui ka mõnevõrra harvemini toimunud nn spetsialistide valdkonnaülevaated. Linnapea ettekande kokkuvõte ilmus enamasti ka Kuressaare Sõnumites. Pean linnavalitsuse ja linnavolikogu töö avalikustamise laiendamist ka edaspidi väga oluliseks.

Volikogu töö mõjusamaks muutmiseks tuleb linnavolikogu liikmetel edaspidi senisest põhjalikumalt tegeleda linna strateegiliste dokumentidega (arengukava, üldplaneering, linna põhimäärus jms), et selle kaudu mõjutada arenguid linnas. Teine töösuund on eelnevale täpselt vastupidine – tuua volikogusse enam linnakodanike ettepanekuid ja tähelepanekuid, mis Kuressaare elukeskkonna parandamisele kaasa aitavad ja mis ei ole seni piisavalt linna tegevjuhtkonna tähelepanu pälvinud. 

Kuressaare positsioon teiste Eesti omavalitsuste hulgas on täna hea. Olla kahel viimasel aastal Eesti 227 omavalitsuse seas jätkusuutlikkuselt 9. positsioonil – see on tulemus, mis iseloomustab meie valitsuskoalitsiooni tööd vaadeldaval perioodil ehk kõige paremini. Tänan kõiki volikogu liikmeid ja koostööpartnereid, kes aastatel 2005–2009 Kuressaare linna edendamisele kaasa aitasid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)