Muuseumide liitmise arhitektid ei suutnud saarlasi veenda (4)

Muuseumide liitmise arhitektid ei suutnud saarlasi veenda

VASTASSEIS: Anton Pärn (seisab) üritab Saaremaa muuseumi direktorile Endel Püüale selgeks teha, et liitmuuseumi loomise plaan on hea. Püüat ta ta jutt ei veena.

Pingete maandamise asemel neid kruvinud kohtumine Saaremaa muuseumi töötajate, nõukogu liikmete, muinsuskaitsjate ja muuseumireformi kavandajate vahel ei toonud saarlastele selgust, millised oleksid liitmise plussid.

“Hakkame siis selle jamaga pihta,” torises alustuseks Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. “Kuss-kuss,” vaigistas teda muuseumi direktor Endel Püüa.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn kinnitas, et ministeeriumi eesmärk ei ole koondamised, vaid raske aeg üle elada ja mõelda ka arendustegevusele.

“Hoida olemasolevat ja minna arengutega edasi. Areng on olnud väga erinev. Maakonnamuuseumides on väga palju ühist ja samas erinevat. Me suudame vaid siis neid päästa, kui ühendame oma jõud,” selgitas Pärn, kinnitades samas, et kogusid maakonnamuuseumidest ära ei viida.
Asekantsler rõhutas, et kõik kohalikul tasandil tehtavad otsused jäävad ikkagi muuseumijuhi pädevusse, liitmuuseumina tahetakse ühildada finants-, planeerimis-, ühist kogumis- ja säilitamispoliitikat ning personali juhtimist.

“On selge, et praeguse süsteemiga jätkata ei saa. Aga kuidas siis edasi minna? Soovime, et te saaksite oma mured välja öelda, vigu tuleb osata näha ja vältida,” ütles Anton Pärn.
“Kui läheme üle [uuele süsteemile], siis tervikuna kõik [maakonnamuuseumid],” vastas asekantsler muinsuskaitsja Mihkel Koppeli esitatud küsimusele, kas on ka variant, et kes muuseumidest tahab, see liitub, ja kes ei taha, see ei liitu.

Asekantsleri sõnul on liitmuuseumi kaks põhilist ideed hoidmine ja arendamine. “Tõsi ta on, et kultuuriministeerium käis selle mõtte välja väga järsult, ootamatult ja see tekitas kindlasti suuri pingeid. Võin täiesti kindlalt öelda, et selles ei olnud pahatahtlikkust, pigem reageering olukorra tõsidusele. Olukorra tõsidus on aga igast muuseumist vaadatuna väga erinev,” tõdes Pärn.

Anton Pärn viitas, et liitmuuseumi ideekavandis on ära toodud tänase päeva reaalne olukord, alates 2008. aastast on kultuurivaldkond kaotanud tervikuna 20% senisest eelarvest. Iga muuseum on pidanud käituma vastavalt oma võimalustele ja ellujäämisstrateegiale.
“Eriti valusaks läks meie kultuuriasutustele selle aasta algus, kui tuli ette valmistada kaks lisaeelarvet, mis tähendas kärpeid. See ohuallikas oli selgemast selgem, et niimoodi, käed rüpes, ei oleks saanud enam edasi minna,” rõhutas Pärn.

Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti küsis Anton Pärnalt, et kas too on ise kunagi muuseumis töötanud. “Sinu argument on, et ma ei tunne muuseumi piisavalt, kuid see ei ole nii,” pareeris Pärn, täpsustades, et on olnud tihedalt seotud ajaloomuuseumiga, osalenud arheoloogilistel kaevamistel ja on kursis muinsuskaitseameti tööga.
Küsimusele, mida Saaremaa muuseum võidab liitmisest konkreetselt, vastas Pärn, et võidab finantsjuhtimise, mis tõi naerupahvaku. “See on siis kehvasti tehtud,” möönis Pesti irooniliselt.

Saaremaa muuseumi nõukogu liige maavanem Toomas Kasemaa küsis, millisena nähakse liitmuuseumi loomisel kohaliku kogukonna edasist seotust oma muuseumiga.
“Muuseumi nõukogud peavad jätkama. Arendus, igapäevane töö peab jääma,” vastas Pärn. Asekantsler arvas, et seda, kuidas suhtuvad teiste maakonnamuuseumide töötajad liitmuuseumi loomisesse, ei saa üheselt mustvalgelt käsitada. “See ei ole nii mustvalge, et ainult poolt või vastu. On palju umbusku, aga ka arusaamist, kaasamõtlemist, pooldamist.”

“Millest sa räägid?” küsis Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang omakorda Endel Püüalt, kui too päris, miks on vaja liitmuuseumi peadirektori kohale kuulutada konkurss, kui memodest on juba läbi käinud, et kavandatava liitmuuseumi direktoriks saab Merike Lang. “Konkurss tuleb,” kinnitas Lang.
Toomas Kasemaa möönis, et reforme ei tasu karta, aga muutused ei tohi elu võimatuks muuta. “Liitmuuseumi juures peab autonoomsus säilima,” sõnas ta.

Saaremaa muuseumi nõukogu liige Tõnu Sepp ütles Kadi raadiole antud intervjuus, et kui planeeritakse struktuurireforme, mis puudutavad sadu inimesi, siis peaks neile eelnema väga põhjalik ja perfektne analüüs.
“Kusagil on eelarveprobleemid ja keegi on jõudnud otsusele, et kui tekitada ühine kontor, siis need probleemid lahenduvad. Aga samas ei ole keegi näidanud mingit analüüsi,” rääkis Sepp.

“Oletame, et Tallinnas on ääretult head finantsjuhid ja projektikirjutajad, et nad suudavad leida rahasid, seda rahavoogu kuumana hoida, see oleks ääretult positiivne. Selge on see, et ajalooalase haridusega on finantsjuhtimisega tegeleda keeruline, aga kas selleks on vaja liitmuuseumi?”


Maavanemad kahtlevad motiivides

Põlva maavanem Priit Sibul teatas enda ja kolleegide nimel kultuuriministeeriumile, et nad toetavad küll algatusi, mis täiustavad muuseumide töökorraldust ja loovad neile uusi arengueeldusi, kuid on samas seisukohal, et “elimineerida tuleb vähemgi risk muuseumide kohaliku ja regionaalse eripära säilitamisele ja arengule”.

Sibul kirjutas, et seetõttu on vältimatu, et uuenduste kavandamisse ja juurutamisse peavad olema kaasatud kõik kohaliku identiteedi säilimist ja arengut toetavad osapooled, sh maakondade omavalitsusliitude, maavalitsuste ja kohalike pärimuskultuurispetsialistide selleks volitusi omavad esindajad.

Seda aga siiani tehtud ei ole või vähemalt ei saa seda nimetada kaasamiseks selle sõna tegelikus tähenduses, lisas Priit Sibul.
Põhjendatud kahtlusi liitmise motiivides tekitab maavanemates ka see, et ministeerium on andnud kriitilise hinnangu maakonnamuuseumide kaasajastamisele ja erinevale tasemele, mis aga ei tugine eelmistel arenguetappidel püstitatud eesmärkide täitmata jäämise põhjuste sisulisel analüüsil, vaid on eelkõige subjektiivne.

Maavanemad peavad põhjendamatuks maakonnamuuseume ühendava asutuse keskuse asumist Tallinnas, väljaspool praegustes maakonnamuuseumides kajastatavat loomulikku keskkonda. Eriti olukorras, kus liitmuuseumist jäetakse välja teised Tallinnas asuvad riigimuuseumid.

“Maakonnamuuseum on ja peab jääma muuseumiks, mille kogud esindavad terviklikult maakonna ajalugu, loodust ja inimeste tegevust iseloomustavaid valdkondi,” kirjutasid maavanemad.

Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)