Pärandkultuurikeskus Angla tuulikumäel võtab ilmet (17)

Pärandkultuurikeskus Angla tuulikumäel võtab ilmet

1000 RUUTMEETRIT JÕULUDEKS KATUSE ALL: Anglasse rajatav pärandkultuurikeskuse hoone saab jõuludeks katuse peale.

Enam kui sajand tagasi ehitasid ettevõtlikud saarlased Angla mäele mitu tuuleveskit, mis hakkasid jahvatama nii kohalike kui ka kaugemalt veskil käivate talupoegade vilja. 1925. aastal võis Angla mäel näha töötamas korraga üheksat tuulikut.

Tänase päevani püüavad Angla mäel möödasõitjate pilke viis tuuleveskit: neli pukktuulikut ja üks Hollandi veski. 2008. aasta suvel avati pidulikult taas töökorda sätitud, praktiliselt uuesti ehitatud Vilidu veski. Kogu Angla tuulikumägi on muutunud. Turistide kasutada on kena korralik parkla, veskite juures on pilkupüüdev tiigike, tuulikute ala on piiratud Saaremaale iseloomuliku lattaiaga. Hollandi veski renoveerimisel on järg jõudnud niikaugele, et MTÜ Angla Tuulikumägi juhatuse esimehe Alver Saguri sõnul võib uuenduskuuri läbinud tuuliku taas avada tuleval kevadel.

Samasse paika rajatava Karja pärandkultuurikeskuse esimese korruse seinad on juba täiskõrguse kätte saanud. Ehitusplatsi kõrval olevalt plakatilt saab huviline teada, et 2008. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini aitab Angla tuulikuid renoveerida ja tuulikumäge arendada ettevõtluse arendamise sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus. Projekti kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Suurel infotahvlil on Eesti Vabariigi siseministeeriumi, EAS-i, Euroopa Liidu ja Euroopa Regionaalarengu Fondi logod.

Pärandkultuurikeskuses saavad tööd pagarid, sepad, käsitöölised

Mitmele inimesele 2011. aasta kevadel avatav Karja pärandkultuurikeskus tööd annab, seda ei oska Angla tuulikumäe arendaja Alver Sagur veel öelda. Pärandkultuurikeskuse perenaisena on juba ametis endine Leisi keskkooli huvijuht.
“Angla tuulikud on Leisi valla visiitkaart. Meie omalt poolt teeme kõik, et see oleks täiuslik ja meelitaks turiste nii siia kui üldse kogu Saaremaale,” märkis Sagur eile Leisi postkontoris postmargi “Veskid – Angla tuulik” esitlusel.

Tuulikumäe arendaja toonitas sedagi, et kohapealsed inimesed võivad küll aktiivsed olla ja ühte või teist tahta, aga kogu arendamine sõltub ikkagi rahast. Anglas tehtavat rahastab 85 protsendi ulatuses EAS ehk Euroopa Liit oma regionaalarengu fondist.
“Au ja kiitus EAS-i komisjonile, kes otsustas, et Angla tuulikud tuleb renoveerida ja pärandkultuurikeskus siia ehitada. Oma positiivne osa on siin ka Leisi vallavalitsusel. Leisi vald on meid igati toetanud ja nii on julge tunne tuulikumäe arendamisse oma osa anda,” rääkis Alver Sagur.

Pärimuskultuurikeskuse perenaine Anu Noor tuletas meelde aastataguseid skeptikute arvamusi. “Ajalehtedeski kirjutati, et Sagur mõtleb nii parkimisplatsist, tuulikutest kui ka pärandkultuurikeskusest “võiks”, “teeks”, “oleks”. Nüüd on aasta möödas ja ehitustegevus käib täie hooga. Usume, et kõik läheb plaanipäraselt edasi,” hindas Anu Noor praegust situatsiooni.
Alver Saguri sõnul peab inimene kõigepealt endasse uskuma. Kui on hea meeskond, siis läheb ka ükskõik mis asja edendamine tõusujoones.

“Põhilise osa oma ajast olengi veetnud Angla tuulikumäel. Järgmise aasta pean siin samuti olema. Kuigi ehitustöö läheb hästi, peab järelevalve ilmtingimata olema. Seda ei saa alahinnata. Ma pean teadma, kuidas torud maa sisse pannakse, kus on liidesekohad. Kui selle toruga midagi juhtub, siis tean, millisest august seda torkima minna,” arutles Sagur.

Maja “käimatõmbamine” on veelgi suurem töö

Angla tuulikumäe arendajana ei näe Alver Sagur kõige raskemat osa mitte tuulikute renoveerimises ja pärandkultuurikeskuse ehitamises, vaid kogu kompleksi haldamises.
“Üks asi valmis ehitada on väga lihtne. Kuidas see hoone aga “käima tõmmata”, et külalised hakkaksid käima, et inimesed tunneksid end siin hubaselt, et neil oleks huvitavat tegevust – see on juba palju keerukam. Me peame selleks väga palju koostööd tegema turismifirmadega, koolidega, sealhulgas ametikoolidega ja kolledžitega. Tuleb leida sepad, ehtekunstnikud, koduleivategijad, pillimeistrid ja teiste elualade esindajad, kes oma oskusi ja kogemusi huvilistele edasi annaksid,” luges Sagur ametinimetusi.

Pärandkultuurikeskus tuleb tuhande ruutmeetrise põrandapinnaga kolmekorruseline hoone. Üks korrus rajatakse maa, õigemini (tuuliku)mäe sisse. Katusealuseid ruume võib pidada hoone kolmandaks korruseks.
Ehitis saab mantelkorstna. “See oli minu ammune unistus. Mantelkorstna tegemine on terve teadus. Selle korstna sisse teeme väikese sepikoja. Üks töötubadest ongi sepikoda. Lisaks tuleb veel savitöötuba, allkorrusel avame dolomiiditöötoa. Teisel korrusel hakkab oma oskusi näitama pillimeister.

Samal korrusel saab endale ehtsa leivaahjuga tööruumid koduleivameister.
Vilidu tuulik jahvatab meile ehtsast kohalikust rukkiviljast leivajahu. Sellest jahust tehakse siis maitsev kakuke, mida saame siinsamas hoones maitsta. Usun küll, et saame leivaahju juurde tööle ühe kena kohaliku mammi, aga miks mitte ka papi, kes oskab maaleiba teha. Veel parem, kui leiame sellele tööle noore särava inimese,” unistab Alver Sagur.
Kolmandale korrusele ehitatakse nõupidamiste saal. Samasse kavandatakse püsinäitust pärandkultuurist, sealhulgas kohaliku põllumajanduse ajaloost.

Tuulikumäe arendajana loodab Alver Sagur maja jõuludeks katuse alla saada. “Kui ilmastik vähegi lubab, siis jõuavad ehitajad jõuluks maja katuse alla küll. Hollandi veski saab järgmisel nädalal endale pea, mida praegu töökojas tehakse. Veski avame aga kevadel. Hollandlast me jahvatama ei pane. Kõigile neljale korrusele tuleb püsiekspositsioon teravilja töötlemisest. Kuigipalju mahub veskisse ka atribuutikat – eksponaate.
Usun, et kogu tuulikumägi on valmis 2011. aasta kevadeks. Selleks ajaks on pärandkultuurikeskus spetsialistidega komplekteeritud,” lubas Alver Sagur.

Uudiseks lugejaile on seegi, et Vilidu tuulikule tuleb uus mölder. Selleks saab Angla küla vanem Jaak Oks.
“Tuulikus jahvatatud jahu tahame pakkida väikestesse suveniirkotikestesse, et seda siis turistidele pakkuda,” andis Sagur teada.
Pärandkultuurikeskuse hoone ehitamisel kasutatakse üsna palju traditsioonilisi kohalikke ehitusmaterjale – paekivi ja dolomiiti. “Täpset arvu ma peast ei tea, aga kogu maja jaoks on tarvis tuhandeid kantmeetreid paekivi,” rääkis eile hoonet külalistele näidanud Alver Sagur.

Hoone eskiisprojekti koostas Leisi valla elanik Tuuli Pärtel. Palju ideid, milliseid huvitavaid arhitektuurilisi lahendusi kasutada, andis Alver Sagur ise.
Objektil alltöövõtutöid tegeva firma Vaaderpass juht Ennu Raadel ütles, et objekt on huvitava arhitektuuriga. Kui ehitis on n-ö tavalisest hoonest natuke keerukam, siis on ka töömeestel huvitavam.


MTÜ Angla Tuulikumägi

Pärandkultuuri tutvustamine huvilistele,
tuulikute ja pärandkultuurikeskuse haldamine
Praegu üks töötaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 120 korda, sh täna 1)