Külaliikumine Kodukant seisab silmitsi rahamuredega (1)

Eesti külaliikumine Kodukant koos oma maakonnaühendustega muretseb külaliikumist arendava võrgustiku jätkamise pärast, kuna põllumajandusministeerium jättis 2010. aasta riigieelarves Kodukandi rahataotluse rahuldamata.

Kodukandi juhatuse esimees Liina Saar ütles Oma Saarele, et tegevustoetusest ilmajäämine seab löögi alla kontori ülalpidamiskulude katmise ja tegevjuhi palgaraha, samuti võtab Kodukandilt võimaluse kaasrahastada üle-eestilisi projekte. “Kõige suurema löögi all on tegevjuht. Kui meile ei jää seda organiseerijat, kes igapäevast tööd teeb, siis saab see keeruline aeg olema,” lausus Saar.

Nagu eelmiselgi aastal taotles Kodukant põllumajandusministeeriumilt miljon krooni sihtotstarbelist toetust, kuid praeguse seisuga on Kodukandi taotlus 2010. aasta eelarvest täies mahus välja jäänud. Möödunud aastal sai Kodukant küsitud miljoni asemel 400 000 krooni, millest põhiliselt maksti tegevjuhile töötasu ja kaeti kontori ülapidamiskulud.
Liina Saare sõnul tähendab tegevustoetusest ilmajäämine, et organisatsiooni kogu energia läheb projektikirjutamise peale ja eestkostetegevus, milleks Kodukant kui üle-eestiline organisatsioon on tegelikult loodud, jääb nõrgemaks.

13 aastat tegutsenud Kodukant peab end Eestis külaliikumise ja maaelu arendamise peamiseks organisatsiooniks, kel on võimekust käsitelda külaliikumist, maaelu ja kodanikualgatust puudutavaid küsimusi riigi tasandil.

Saaremaa Kodukandi kontor võib uksed sulgeda

Ligemale 30 liikmega MTÜ Saaremaa Kodukant juhatuse esimees Kaja Juulik ütles, et pelgalt projektikirjutamise ja liikmemaksude najal võib Saaremaa Kodukandi kontori ülevalpidamine osutuda võimatuks. “Võib-olla selle aasta venitab välja, aga siis võib juhtuda, et Saaremaa Kodukant on sunnitud oma kontori sulgema,” rääkis Juulik. “Organisatsioon jääb alles küll, aga asi hakkab toimuma näiteks kellegi juures kodus, sest kontorit ei suuda me üleval pidada.”

Kodukandi liikumise täielikku kokkuvarisemist Kaja Juulik siiski ei usu. “Ma arvan, et külaliikumises osalevad inimesed on erilise missioonitundega, ja ma usun, et see liikumine ära ei kao, aga vahendeid jääb vähemaks,” lausus Juulik.
Ka Liina Saar on seisukohal, et Kodukant on ikkagi vana ja tugev organisatsioon, mida “väike masu” väga lammutada ei tohiks. Kodukandi maakonnaühenduste kontorikulude katteks on Kodukant kirjutamas projekti, kuid selle rahastamine pole veel otsustatud.

Liina Saare sõnul teeb Kodukandi olukorra mõnevõrra kergemaks Leader-programm, mille meetmetest külaliikumine aktiivselt raha taotleb.
Põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist Sille Rähn tunnistas, et ehkki Kodukandi tegevustoetuse taotlus oli ministeeriumi eelarves kindlalt sees, tuli see eelarvekärbete survel lõpuks siiski välja jätta. “Nende mure on täiesti mõistetav, sest alati on parem, kui palgaraha tuleb kindlast allikast,” sõnas Rähn.

Teisalt tuletas Rähn meelde, et põllumajandusministeerium ei ole ainus ministeerium, kes maaelu arengu eest vastutab. “Meie viime maaelupoliitikat ellu maaelu arengukava meetmete kaudu ja nende kaudu on ka Kodukandil võimalik raha taotleda,” selgitas ta.
Liina Saar ütles, et tõenäoliselt pöördub Kodukant tegevustoetuse saamiseks ka siseministeeriumi poole. “Eelmine aasta oli sama seis, aga siis me tegime ka kirju ja käisime rääkimas ja lõpuks meile 400 000 ikka leiti kuskilt. Samamoodi plaanime ka sel aastal tegutseda,” lausus Saar.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)